RUUMILOOJAD: tegutsedes tarkuse ja kirega | to lead with passion and wisdom

Me armastame liikumist...

2012-01-04T12:06:00.005+02:00

Meie kohale iseloomulikud neli aastaaega tuletavad meelde teatud elu tsüklilisust ja pidevat muutumist. Aja jooksul saavad mõtted, unistused ja soovid selgemaks. Nii on ruumiloojate tegemised enam kui 5 tegevusaasta jooksul selgemaks saanud - täna ühendab Ruumiloojad julgeid, suurelt mõtlevaid ja unistavaid inimesi, kelle jaoks on kaasamine oluline elu- ja mõtteviis.

Algatus KÕLA (Kaasamispraktikute vÕrgustiku Loomine ja Arendamine) kasvas välja MTÜ Ruumiloojad ja Partnerlus poolt 2009.-2010.a. ellu kutsutud ainulaadsest kaasava juhtimise arenguprogrammist. Programmis osales 23 eri valdkonna inimest, kes ühiselt otsisid viise, kuidas läbi kaasamise saavutada paremaid tulemusi, leida uusi ideid, käivitada olulisi protsesse. KÕLA tuumaks on kaasava juhtimise edendamine Eestis.

Meie tegevuse keskmes täna on olemasoleva kaasamispraktikute võrgustiku jätkuv arendamine ja laiendamine, hea kaasamispraktika talletamine ja levitamine, kaasamismeetodite edasiarendamine ning oluliste kaasamisprotsesside elluviimise toetamine.

Meie tegemistest saab edaspidi peamiselt lugeda teemakohasest veebikeskkonnast: www.kaasamine.ee.

Soovime kõigile kohalolevaid hetki, tuumakaid vestlusi, enneolematuid võimalusi.

Piret, Ivika, Kristiina, Robert, Margus

kuidas saame inspireerida inimesi tegutsema, võtma vastutust ja leidma uuenduslikke lahendusi?

2011-04-05T21:18:00.003+02:00

Elame väljakutsete ja muutuste ajastul, kus võimalused luua midagi uut on suuremad kui kunagi varem. Üha enam vajame enda ümber häid eestvedajaid, kellel on valmisolek ja oskused luua innustav keskkond tegutsemiseks, teineteise mõistmiseks ja edasiviivaks koostööks.

Kutsume Sind osalema ainulaadses ja esmakordselt kõikidele huvilistele avatud 3-päevasel intensiivsel kaasava juhtimise koolitusel, 24.-26. august Piusa Ürgorus. Koolitus on eelkõige neile, kes soovivad leida häid võimalusi inimeste kokkutoomiseks, koosõppimiseks, loovate lahenduste leidmiseks ja elluviimiseks. Koolituse jooksul käsitletakse erinevaid kaasamise ja juhtimisega seotud päevakajalisi teemasid ning eriline rõhk on kaasamistehnikate harjutamisel.

Siin saavad kokku:
• Julged ettevõtjaid, juhid, algatajad, uuendajad ja müüdimurdjad erinevatelt elualadelt ja igast sektorist, kes soovivad rikastada oma igapäevast juhtimispraktikat.

• Koolitajad, protsessijuhid, moderaatored, õppejõud, õpetajad, kes on valmis oma töös uute lähenemistega katsetama.

• Ametnikud, kelle töö eeldab kaasamise hea tava tegelikku rakendamist.

• Need, kes tunnevad, et tänased kontrollile tuginevad juhtimisvõtted enam ei tööta ning aeg oleks asuda toimivate otsingutele.

• Inimesed, kes otsivad viise, kuidas elada kooskõlas iseendaga

Koolitust viivad läbi Piret Jeedas, Robert Oetjen, Margus Timmo, Ivika Nõgel.

Kõik koolitajad praktiseerivad kaasavat juhtimist oma igapäevatöös. Kaasava juhtimise edendamist Eestis toetab ühine algatus KÕLA - Kaasamispraktikute vÕrgustiku Loomine ja Arendamine (www.kaasamine.ee).

Juhul, kui soovite saada koolituse kohta lisainformatsiooni, võtke ühendust Ivika Nõgel, 5115914, partnerlus@partnerlus.ee.

Kohtumiseni kaasava juhtimise koolitusel!

Kui sa soovid kõndida kiiresti, kõnni üksi.
Kui sa soovid kõndida kaugele, kõnni koos.
Aafrika vanasõna

Kaasamise lainel

2010-08-18T14:17:00.003+02:00

Meil on hea meel tõdeda, et selle aasta üks olulisemaid projekte KÕLA - Kaasamispraktikute vÕrgustiku Loomine ja Arendamine - on edukalt lõpuni viidud. Juba eelmise aasta septembris alustasid 23 eri valdkonna juhti seilamist kaasamise ja juhtimise lainel. 9 päeva kestnud pikaajalise ja Eestis ainulaadse programmi raames uurisime kaasava juhtimise olemust, hea kaasamise eeldusi, kaasamisprotsesside algatamise ja hoidmise kunsti. See on valdkond, mis tänu pidevale praktiseerimisele aina enam avab oma tõelist palet ning seeläbi avardub kaasamise mitmekülgsus. Projekti raames avasime ka teemakohase veebikeskkonna - www.kaasamine.ee -, kus kõigil huvilistel on võimalus lugeda kaasamisest ning tutvuda erinevate kaasamist toetavate meetoditega. Suur tänu Vabaühenduste Fondile, kes meie ettevõtmist toetanud on. Kaasava juhtimise õppetundidest oleme kõnelenud ka Avatud Eesti Fondi raadiosaates.

Samuti on hea meel teatada, et kaasava juhtimise arenguprogramm käivitub ka sel sügisel. Eesti LEADER tegevusgruppide eestvedajad kogunevad ühises ruumis, et harjutada kaasamist, edendada olulisi ettevõtmisi, kasvada juhi ja algatajana toetamaks seeläbi kohaliku elu edendamist maapiirkonnas ning omavahelist koostööd. Loodame, et programmi raames tekivad uued ideed ning sünnivad mitmekülgsed algatused.

* foto autor kaasaja Anneli Ohvril

kohtumiste aeg on käes

2010-03-27T16:23:00.004+02:00

oleme jõudnud
ja tuli leegitseb meie keskel
ringis saame kokku inimestena

täna ma olen puu
männipuu
eile olin vesi
kes ma olen homme, seda ma ei tea

olen üks teist
sama eriline kui igaüks siin
hea tunne on koos olla
ring on täis

Inimestest ja nende lugudest inspireeritud read

Uuenduste otsingul

2010-02-18T17:43:00.008+02:00

Kas soovid julgustust, kuidas uuenduslikult tegutseda?

Kas oled valmis uurima, kuidas mitmekesistada oma tooteid ja teenuseid?

Kas soovid koos erineva valdkonna ettevõtlike inimestega ühiselt õppida ning arendada koostööd?

Just sellised küsimused innustasid Tartumaal tegutsevaid väikeettevõtjaid ja ühenduse esindajaid osalema pikaajalises arenguprogrammis Uuenduste Otsingul. Koos jagati esmaseid ideid, täiendati neid kaaslaste abiga, märgati arengukohti õppereisil Rohelisel Jõemaal. Programmis osalejad on käima lükanud ning edasi arendanud mitmeid uuenduslikke algatusi:
- Kurista külas tegutseb läbi õpitubade, käsitöölaagrite ja teemapäevade käsitöö—ja isetegemise pisikuid levitav Jaago käsitöötalu;
- MTÜ Peipsi Vikat on valmis ehitama pilliroost saare - ROOMAA, kuhu pilliroopaadiga aerutada saab;
- Võnnu valla spordiklubi loob veebikeskkonna, kus ühiselt virtuaalseid koosolekuid ja foorumeid pidades, mõttekaaslasi ja toetajaid leides loodetakse Võnnu Spordiklubi strateegia-arengukava koostada ning see ellu viia.

Programmis osalemise muljed on järgmised:
Pühendumus, millega töötasid minu segaste plaanidega kõik ülejäänud kaasuuendajad, on minu jaoks ühelt seminariprogrammilt enneolematu kogemus (Inga Talvis, Jaago käsitöötalu perenaine)

Olen saanud julgust jagada teistega oma mõtteid ja rääkida ka kõige "jaburamatest" ideedest (Tauno Laasik, Roomaa eestvedaja)

Ka sel aastal käivitub omanäoline koolitusprogramm nii Tartu- kui ka Valgamaal. Programmi sihiks on tõsta väikeettevõtjate ja ühenduste eestvedajate ning kohalike omavalitsuste esindajate võimekust uuenduslikult mõelda, suunata tulemuslikult erinevaid tegevusi, algatada projekte ning kaasavalt tegutsedes viia ellu uusi lahendusi.

Praegu on põnev aeg koos heade kaaslastega otsida väärt ideid ja neile ise elu sisse puhuda.

Ühe peatüki lõppedes

2010-02-17T12:45:00.003+02:00

Eelmise aasta septembrikuus alustasid 23 erineva valdkonna eestvedajat ühist rännakut kaasava juhtimise teekonnal. Kaasava juhtimise arenguprogrammi üldiseks sihiks oli tõsta osalejate kaasamisalast juhtimisvõimekust ning valmisolekut erinevaid meetodeid rakendades ise erinevaid kaasamipsrotsesse algatada ja juhtida. Selja taga on rikkalik kogemus nii osalejatele kui ka programmi ellukutsujatele. Veebruari esimestel päevadel tehti programmist kokkuvõtteid, vaadati tagasi oma õppimisteekonnale ning seati sihte tulevikuks.

Mõned märkamised:
- inimeste mitmekesisus loob äärmiselt rikkaliku ja teineteist toetava õppimiskeskkonna. Erinevused on justkui väetis, mis toetab uute perspektiivide avastamist ja õppimist oma kaaslastelt. Mis sünnib vestlusest, kus oma pikaajalisi juhtimis-ja ettevõtluskogemusi jagab meie programmi vanim osaleja alles oma organisatsiooni loomist alustavale programmi pesamunale? Või, millised perspektiivid avanevad siis, kui haridusest kirglikult hoolivad inimesed otsivad võimalusi muuta oma lapse kooli paremaks?
- koosloomine on võime ja valmisolek kaasata erinevaid osapooli ühiselt õppima. See on siiras kutse inimestele jagada neid teadmisi ja oskusi, mis igaühe rikkalikus varasalves olemas on. Kellegi lugu võib inspireerida uutele tegudele. Koolituse kontekstis on tegu huvitava väljakutsega koolitajale: kuidas luua ruum õppimiseks, kus igaüks saab tõeliselt osaleda? Loobuda tahtest oma sõna maksma panna või olla ekspert? Koosloomise protsessis on kõik võrdsed osapooled, kõik on nii õppijad kui ka õpetajad.
- kaasamine algab iseendast, oma valmisolekust olla tõeliselt kohal, algatada olulisi vestlusi, julgust tuua kokku erinevaid inimesi ning valmisolekut luua ruumi, kus tulemused võivad oluliselt erineda sellest, mida esmalt taodeldi. Hea meel, et mitmed osalejad on oma organisatsioonis või kogukonnas algatanud pisemaid või suuremaid kaasamisprotsesse.

Kirjutaja suurim rõõm oli näha, kui vägevad on inimesed. See vägevus avaldub ruumis, mis on avatud õppimiseks ja osalemiseks. Meis kõigis on peidus uskumatult palju ressursse, mida aga sageli igapäevaelus rakendada pole võimalik. Nii on kuidagi tekkimas pisike unistus sellest, et inimestena saame töötada ja tegutseda seal, kus oma mina ei pea koos üleriietega varna riputama. Saame tõeliselt osaleda ja luua koos soovitud tulevikku.

Kuidas edasi?
Ühele peatükile järgneb teine. Peagi avame kaasavat juhtimist käsitleva veebikeskonna, kus iga huviline saab koguda väärt noppeid enda kaasamisalase juhtimispraktika rikastamiseks. Samuti loodame, et peagi käivituvad uued programmid, kus kõikidel huvilistel on võimalik osaleda.

Hoiame sidet!

Piret

Kuidas innustada inimesi?

2009-11-19T15:20:00.006+02:00

Elame äärmiselt põneval ajastul: ühed lahendavad päevakajalisi probleeme, teised otsivad uusi ideid, kolmandad unistavad värskest hingamisest. Üks on kindel: tulevikku vaatamine või väljakutsete lahendamine ükskõik millises valdkonnas eeldab üha enam erineva tausta, kogemuse ja valdkonna inimeste kaasamist. Sest koos on sageli sisukam, loovam, sünergilisem, edasiviivam.

Kutsume Sind osalema ainulaadses ja vaid üks kord asetleidvas Juhtimiskohvikus, kus küsime endilt:

KUIDAS INSPIREERIDA JA KAASATA INIMESI UUTE IDEEDE ELLUVIIMISEL?

Juhtimiskohvikut külastavad Chris Corrigan Kanadast ja Toke Paludan Moeller Taanist, kellel on pikaajalised kogemused erinevate kaasamisprotsesside algatamisest ja hoidmisest. Uurime, kuidas läbi kaasamise toetada õppimist, koosloomist ja loovate lahenduste leidmist oma organisatsioonis, meeskonnas ning kogukonnas laiemalt. Koosolemist rikastavad erinevad lood sellest, kuidas läbi kaasamise on saavutatud häid tulemusi - organisatsiooni strateegiline areng, inimeste pühendumus, sektoriülene koostöö, innovatsioon, võrgustike kujunemine - üle kogu maailma.

Juhtimiskohvik on inglisekeelne ning avatud 5. detsembril, 13.00-17.00 (Hotell Euroopa Konverentsikeskus, Paadi 5, Tallinn). Osalustasu 450 EEK'i sisaldab töötoa läbiviimist, materjale, kohvi-ja teepause koos kergete suupistetega.

Registreerimine siin: ja osalemisinfo juhtimiskohvik@gmail.com.

Kohtumiseni!

Kõlavad ettevõtmised

2009-11-02T22:42:00.003+02:00

Nii vaikseks kõik on jäänud, kõlavad ühe tuntud loo sõnad. Tõsi, siia pole juba mõnda aega ükski kirjatuvi oma jälge jätnud...on olnud vaikne toimetamise aeg, mis on sügisesele omaselt viljakaks muutunud.

Kui rännata ajas tagasi Ruumiloojate alguse juurde, siis üks soov selle loomisest alates on olnud tegeleda juhtimistemaatikaga ja selle edendamisega Eestis. Rännakud maailma avarustes ning kohtumised paljude inimestega on ikka ja jälle tõstatanud küsimuse, millist juhtimist ja tegutsemist me täna tegelikult vajame? Vaadates enda ümber, seda keerulist ja mitmetahulist olukorda nii meil kui mujal maailmas, tõdeme, et vajame uusi viise koostegutsemiseks ja tuleviku suunas vaatamiseks. Rohkem kui kunagi varem vajame teineteist, et ühiselt leida tänastele väljakutsetele lahendusi ja koosluua soovitud tulevikku. Juba mõned aastad tagasi oli südames soov ellu kutsuda liidrite arenguprogramm; isegi esmased mõtted said paberile pandud ja väiksemas ringis jagatud. Küllap tollal ei olnud aeg veel küps ja ise veel tiba toored. Eelmise aasta vestlustes Palupõhja looduskooli eeskojas sai veerema pandud mõte ellu kutsuda algatus kaasava juhtimise ja tegutsemise edendamiseks Eestis. Sai kirjutatud projekt, mis sai ühel heal päeval oma nime KÕLA (Kaasamispraktikute vÕrgustiku Loomine ja Arendamine). Selle raames kohtusid 23 erineva sektori ja valdkonna juhti koolitusel, kus keskendusime kaasamise mõtestamisele, iseenda kui kaasaja ressursside avastamisele ning võimalike lähenemiste tundmaõppimisele. Energia ja vägi, mis ühes toas oli, kohati kirjeldamatu. Meie ümber on tegutsemas äärmiselt lahedaid, sisult ja hingelt suuri inimesi, kes südamega püüavad luua positiivseid muutusi oma organisatsioonis või kogukonnas. Targad inimesed, nagu on öelnud pidulikult meie vanim koolitatav Margus:-) Nii mõnedki on järgmise kohtumise eel detsembris veerema pannud oma väiksemad või suuremad kaasamisprojektid, millele kõik kaasa elame. Jõulukuul külastavad meid ka kaks kaasamise meistrit: Chris Corrigan Kanadast ja Toke Moeller Taanist. Viimane on paari aasta jooksul sisukat tööd muuhulgas teinud Euroopa Komisjoni juures. Usume, et nende arvukad lood ja isiklik eeskuju annavad edasiseks hoogu juurde. Lisaks on mõte korraldada ka kõikidele huvilistele avatud töötuba, seega hoidke kõrvad ja silmad valla.

Head inimesed

2009-03-19T11:38:00.002+02:00

Pühapäeva õhtul Tallinnast bussiga Valka jõudes otsisin oma ööbimispaika. Sain küll alguses kenad instruktsioonid, kuid pea oli mõtteid täis ning kaotasin õige tee ikkagi silmist. Mõistes, et olen eksinud, peatus minu silm ühel askeldaval proual, kellele üle tee hõikasin, kas ta soovitud tänavat teab. Küsis veel, et kuhu soovin minna ja ütles siis, "No istuge siis autosse, ma viin Teid ära". Nii me siis koos avastasime Valga linna ja jõudsime samuti pärast väikest ekslemist soovitud sihtpaika. Paraku jäi küsimata selle lahke proua nimi. Igatahes olen ütlemata tänulik. Äärmiselt hea on teada, et meie ümber on lahkeid ja hoolivaid inimesi, kes lihtsa "Aitäh" eest inimesi aitavad.

Vestluste kulg määrab selle, millises maailmas me elame...

2009-02-06T22:04:00.003+02:00

Meenub, et vanad indiaanlased tegid otsuseid, mis ka seitse põlve hiljem olulised olid. Milliseid tulevikkuvaatavaid otsuseid teeme täna aga meie?
Võtame koos ette...ja mõtleme, millises Eestis me tegelikult elada soovime...

Eelmisel aastal ühendasid 50 000 inimest oma jõud, et kodanikualgatuse Teeme Ära raames Eestimaa puhtaks teha. Innustatuna eestlaste võimest koos suuri asju ära teha, kasvas välja uus idee. Teeme Ära - Minu Eesti toob 1.mail kokku 100 000 inimest, et ühtselt meie oma riiki paremaks muuta.

1.mail leiavad üle Eesti aset mõttetalgud, mille eesmärk on üheskoos leida tänastele põletavatele küsimustele häid ja loovaid lahendusi. Selleks avavad üle Eesti uksed enam kui 400 mõttekoda, kuhu oodatakse kaasa lööma kõiki neid inimesi, kellele meie riik, selle kodanikud ja siinne eluolu korda läheb.

Mõttetalgud käsitlevad olulisi teemasid nii kohalikul kui üle-riigilisel tasandil. Igal inimesel sõltumata vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest, haridustaustast on võimalus selles osaleda.

Mis siis sellest?
Oma sõna sekka ütlemine on oluline. Suured asjad sünnivad omavahelistes vestlustes. Küllap meenub sullegi jutt, mis algab sõnadaga: "..ja nii me seal maja ees trepil istusime ja unistasime...ja vaata nüüd..." Ka koristuskampaania sai alguse ju omavahelisest vestlusest.

Sõna vestlus (ingl conversation) tuleb ladina keelest: con tähendab „koos“ ning versare „ümber pöörama“. Seega vestlus on koos kellegagi ümber pöörama. Kõik, mida me inimestena teeme, toimub vestlustes.

Heas vestlused leiavad aset siis, kui me tunnustame teineteist võrdsete partneritena, oleme üksteise suhtes uudishimulikud ning avatud uute perspektiivide ja teede ühisel avastusretkel.

Kutsun Sindki elu ümber pöörama...ikka positiivses suunas ja lootusrikkalt tulevikku vaadates. Algata Sulle oluline vestlus juba täna...

Ka vähesega saab imesid teha

2008-12-03T21:20:00.004+02:00

Novembrikuu pimedal õhtul kogunes seltskond ärksaid kodanikke taaskord klubis Maailm. Seekord oli tules rohelise mõtteviisi kandja Peep Mardiste koos kohvikuküsimusega: Kumb lõpeb enne, kas nafta või tarbimispidu? Nafta on täna paljude tööstusharude kandvaks jõuks, sh kosmeetika, väetised, ravimid, keemiatööstus, mootoriõlid. Enamus loodusressursse on paraku „surelikud“ ehk neid ei teki juurde.

Inimkond tarbib loodusvarasid rohkem, kui neid taastub. Et kõik 6 miljardit inimest saaks praegusel tasemel edasi tarbida, oleks vaja 1,25 planeeti Maa.

Laudades ärgitasid arutlema erinevad küsimused. Kõigepealt uurisime, kuidas mõjutab meie elu, kui nafta on ühel päeval väga kallis? Lisaks üsna konkreetsetele seisukohtadele väljendati laudades ka teadmatust, kuidas nafta „puudumine“ meie elu tegelikult mõjutab. Tulevik on tume ning tsivilisatsioon muutub drastiliselt.

Lisaks jäi kõlama erinevaid mõtteid: tuleb teha rohkem tööd, et bensiini osta; muutume paiksemaks ja teeme enam tööd kodus. Väheneb reisimine ja inimeste üleüldine arvukus. Oluliseks muutub oma maalapi omamine ja seal füüsilise töö tegemine. Teeme ise rohkem süüa ning ostame vähe mõttetuid vidinaid. Üsna radikaalsena tundub kindlasti mõte oma naabrimehe röövimisest või kivikirve kasutamisest.

Teine vestlusring ärgitas mõtlema selle üle, millise väljakutse esitab nafta kõrge hind meie harjumuspärasele liikumisele:
- ühistransport laieneb
- turism kaob/väheneb
- hääletamine populariseerub
- areneb kogukonna suhtlus
- purjetamine aktiviseerub
- jalgrattataksod
- alternatiivenergial töötavad autod
- maalt tuleb seljakotis / rattaga asju tuua
- hobuseid rohkem
- inimesed hakkavad vaimselt liikuma, nn astraalrännakud
Samas ollakse skeptilised, et kõrge nafta hind muudaks meid sportlikumaks või muidu „paremaks“ inimeseks, pigem tarbime teisi kütuseid ning liikleme vastavalt rahakotile.

Viimaks vaatasime iseendasse küsides, mida saab täna ise ära teha. Enne veel kui konkreetsete soovituste juurde liikusime intrigeeris Peep meid kõigepealt mõtlema sellele, millest me ei ole siiski valmis loobuma. Muuhulgas toodi välja reisimine, küte, arvuti/internet, vanemate külastamine, külmkapp, ravimid ja tervishoid, ühistransport, puhas vesi, 112.

Siinkohal mõned soovitused, mida edukalt ka tänasel päeval rakendada saab:
- ära sõida lennukiga
- osta vähem riideid
- eelista Eestimaist
- tarbi vähem pakendeid
- väldi liigset autosõitu
- ela ahjuküttega majas
- tee käsitööd
- loe lehti internetist
- helista automaadist
- tegele vaimse arenguga
- austa loomulikku ilu
- kasvata ise tubakat
- ära tarbi kilekotte ja ühekordseid nõusid
- plastikust mänguasjad on out ehk tee ise mänguasju
- ära mine osturallile
Praegusel pühadekuul kõlab üsna toreda soovitusena ka loobuda jõulukuusest. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et ka väga lihtsate sammudega on võimalik tänast liigtarbimist ohjes hoida ja tegeleda pigem sisukate „asjadega“.

Maailmakohvikusse on kõik teretulnud: seekord on oma mõtteid kohvikust nähtu-kogetu kohta jaganud Elina hea kodaniku ajaveebis.

Järgmine maailmakohvik juba 15. detsembril. Kohtumiseni!

Kumb lõpeb enne, kas nafta või tarbimispidu?

2008-11-15T19:24:00.003+02:00

Maailmakohvik jätkab klubis Maailm

Mugav elu. Tasapisi kasvav jõukus, võime osta üha rohkem asju, uuendada autot, puhata palmisaarel. Sel toredusel on aga hind: mugavat elu ülal hoidvaid loodusressursse ei jätku kauaks ja tarbimispidu saab läbi. Kas jätkata muretult või mõelda tulevikule? Kas kallis nafta ja finantskriis tekitavad siin põhimõttelise muutuse? Kui palju otsustamis- või käitumisvabadust üksikisikul üldse on?

Tarbimise, energia ja nafta maailma püüab koos kohvikukülastajatega lahti harutada Peep Mardiste, roheline.

Tule üksi või võta sõbrad kaasa ning veeda üks huvitav õhtu intrigeerivate mõtete ja uute tuttavate seas!

Kohtumispaik: klubi Maailm, esmaspäev, 17. november 19-21.00

Maailmakohvik klubis Maailm

2008-11-15T19:11:00.003+02:00

Maailmakohvik on koht, kus jagada üksteisega oma väärt mõtteid ja ideid, läbi iseenda avamise, teiste kuulamise vaadata, mida põnevat sellest sünnib.

13. oktoobril kubises klubi Maailm erineva tausta ja kogemustega inimestest, kes taedlikult, kes juhuslikult oli sannutud osa võtma omalaadsest eksperimendist: mis juhtub siis, kui inimesed omavahel vestlusesse satuvad. Maailmakohviku avaüritus uuris koos osalejate ning kirjanik Mart Kivastikuga, kes on meie aja kangelane? Vestlustest koorus välja, et kangelane kannab endas erinevaid tähendusi. Kangelasi on ühelt poolt vaja isiklikuks eeskujuks. Eeskuju viib edasi. Kindlasti ei saa unustada, et ka meie ise võime oma elus olla kellelegi eeskujuks või kangelaseks.

Aitäh kõigile, kes kohal olid ja ürituse õnnestumisele oma panuse andsid.

Maailmakohviku tegijad Evelin, Tiina, Oliver ja Piret said sedavõrd innustust juurde, et kohvikulaua vestlused olulistel teemadel leiavad Tartus aset ka edaspidi. Esimesest eksperimendist loe ka siit. Järgmine üritus on plaanis juba 17. novembril.

Mis on maailmakohvik?

Maailmakohvik (world cafe) on lihtne viis tuua kokku inimesi, et arutleda neile oluliste teemade ja küsimuste üle. Kohvik on koht, kus inimesed soovivad vabalt rääkida ja oma mõtteid jagada teemadel, mis neile tegelikult korda lähevad. Maailmakohviku läbiv idee on, et ühistes vestlustes, liikudes ühest lauast teise, sünnivad head mõtted ja uued ideed. Meetod on omamoodi metafoor – oma elu, organisatsiooni, erinevaid kogukondi luues liigume ka justkui ühest kohvikulaua vestlusest teise alati midagi maha jättes ning midagi kaasa võttes.

Pioneerlus on moes

2008-09-18T14:54:00.006+02:00

Kindlasti mäletavad veel kõik neid aegu, kus punase räti lehvides heal-vanal nõukogudeajal isamaa heaks suuri tegusid tehti. Pioneerid, kellest me tagasiulatuvalt ehk väga positiivselt ei mõtle, on aga uues ja laiemas tähenduses meie ümber tegutsemas. Noorte ettevõtlike inimeste eestvedamisel sai kümme aastat tagasi pandud alus võrgustikule Pioneers of Change. Tegemist on üle kogu maailma toimetava kogukonnaga, kes koondab endas ettevõtlikke ning sotsiaalseid muutusi-uuendusi loovaid inimesi. Nimetatud juubeli valguses kogunesid septembri alguses 30 avatud mõtlemise ja tulevikku vaatava pilguga inimest erinevatest vanustest ja võrgustikest Kreekas (Axladitsia-Avitakia nimelises kohas). Inimesi tõi kokku küsimus, kuidas ühiselt ning erineva põlvkonna inimesi koondades luua eeldusi positiivseteks muutusteks maailmas. Kohal olid inimesi väga erinevatest kogukondadest (AIESEC, Ashoka, KaosPilots, Berkana Exchange, Society for Organizational Learning, Art of Hosting) ning enam kui 18 riigist. Ühised vestlusringid ja arutelud olid soodne pinnas teineteise kogemustest õppimiseks, uute ideede genereerimiseks ja eneseanalüüsiks. Antud kohtumisel oli minu kui osaleja jaoks mitu olulist väärtust:

- kohal olid nii noored kui vanad “pioneerid” ehk inimesed erinevatest põlvkondadest. See lõi omapoolse vastastikku rikastava dialoogi.

- inimesed esindasid erinevaid võrgustikke: kogemuste ja inimeste mitmekülgsus ja varieeruvus võimaldas koguda uusi perspektiive.

- kaunis looduskeskkond, elektri puudumine ja küünlavalgus lõi võimaluse isiklikuks mõtiskluseks, mis on aga oluline uute võimaluste märkamiseks.

Kokkuvõtvalt tõden, et kohtumine andis motivatsiooni ja julgust positiivsete muutuste loomisega oma kogukonnas jätkata. On meeldiv, et üle kogu maailma tegutseb inimesi, kes hoolivad oma elukeskkonna ja jätkusuutliku arengu eest. Just nende inimeste näol on tegu liidritega, kes loovad nii iseendale kui ka inimestele enda ümber uusi võimalusi. Kirg ja vastutus aitab meid ühiselt edasi…

Järgmine põnev kohtumine, mis toob kokku inimesi erinevatest võrgustikest, on plaanis juba järgmisel suvel Sloveenias.

Soovitan ühineda pioneeride uudiskirjaga ning inglisekeelset kokkuvõtet kohtumisest saad lugeda siit.

Head pioneerlust!

Tegemine ei ole kunagi piisav, kui Olemise unarusse jätad!

2008-09-04T22:41:00.009+02:00

Need Eckhart Tolle sõnad iseloomustavad hästi tarka meeldetuletust, et oma sisemise heaolu ja ruumi eest peame hoolt kanda. Sisemine ruum ehk olemine mõjutab meie välist ruumi ehk tegutsemist.

Sel sügisel (26.-28. september) ootame kõiki loodusesõpru ning endast hoolivaid inimesi Kõrvemaale osa saama enesearenduslikust Loodusrännakust: kohtumine iseendaga. See on võimalus igapäevaaskelduste tolm õlgadelt pühkida ning pöörata tähelepanu oma sisemisel-välisel hingemaastikul toimuvale.

Selle rännaku märksõna on LUGU. Meie elu on üks elu ning me mäletame paljusid asju lugudena. Kuidas lugusid rääkida ning neid inimestele edastada, seda õpetab Piret Päär. Kindlasti saab igaüks mõne loo pajatada. Muidugi matkame looduses ning naudime häid vestlusi.

Kui soovid rännaku kohta lisainformatsiooni, siis võta kindlasti ühendust piret@ruumiloojad.ee

Kohtumiseni!

Soovin, et inimesed naerataksid...

2008-08-01T17:54:00.005+03:00

Suvi on rändamise aeg: rännatakse üksi või paaris, suurema või väiksema seltskonnaga kodustel teedel või kaugel mere taga. Rändamise võlu lisaks erinevate kohtade külastamisele, on kindlasti uued kohtumised või vanade heade tuttavatega taaskordne silmitsiseismine. Mõned päevad tagasi kohtusin oma ammuse leedulasest sõbraga Vilniuses. Sealsed imearmsad kohvikud ja sõbralikud teenindajad toetasid mehukate vestluste toimumist. Temaga kohtumist olin oodanud aga põhjusega: enam kui pool aastat tagasi loobus ta oma karjäärist ühes telekommunikatsiooniäris ning on tänaseks sukeldunud restoraniärisse. Nimelt leidis ta, et parim viis kommunikatsiooni mõistmiseks on ikka vahetus kontaktis inimestega: täna töötab ta ühes leedu restoranis klienditeenindajana. Kui ta vabale ametikohale kandideerimiseks elulookirjelduse saatis, küsiti esimesena vestlusel muidugi seda, miks ta on otsustanud teenindajaks asuda. Kuigi esialgu võeti tema asemel tööle "kogenum" inimene, kutsuti ta nädala pärast aga restorani tööle. Ta naudib inimestega vahetut suhtlemist ja külastajale hea keskkonna loomist. Mündil on veel teinegi pool: tal on unistus avada ühel päeval oma restoran. Koht on isegi välja valitud. Uurides, miks ta tegelikult restorani tahab pidada, vastab ta siiralt: ma soovin, et inimesed naerataksid.

Unistustel on meie elus väga tähtis koht. Iseküsimus on, kuivõrd me ise oma elus julgeme suurelt unistada. Ent ilma suurelt mõtlemata, ei juhtu ka imelisi asju. Unistuste jagamine on sama oluline kui selle omamine: tundub, et unistustest kõnelemine inspireerib ka teisi unistama. Meenub ühe kreeka tuttava jutustus, kelle vanaisa soovitas lapselapsel alati unistusi teistega jagada - läbi selle innustad sa teisi tegema seda sama. Minu hea sõber Leedus: kui see on Sinu sisemine soov, siis tee naeratuse loomisest tähtsaim asi oma elus. See, kes otsib, see leiab; kes koputab, sellele ka avatakse. Ühel päeval istun rõõmuga Sinu restoranis ja naudin head seltskonda, võrratut toitu ning siirast olekut. Mis sest, et restorani kohalejõudmiseks pean ette võtma pikema rännutee...

Nelson Mandela on mõtisklenud nii:
Our deepest fear is not that we are inadequate. Our deepest fear is that we are powerful beyond measure. It is our light, not our darkness that most frightens us. We ask ourselves, who am I to be brilliant, gorgeous, talented and fabulous? Actually, who are you not to be? ...as we let our own light shine, we consciously give other people permission to do the same. As we are liberated from our own fear, your presence automatically liberates others.

Mehukate mõtetega rännak

2008-04-06T19:34:00.004+02:00

Loodus on täis imesid: veidi sombuse ilma, vibutava vihma ja mõnusate plusskraadide taustal tundub täna üllatavana, et nädal aega tagasi sumpasime paarikümne sentimeetrises lumes Alam-Pedja metsaradadel. Märtsikuu viimasel nädalavahetusel kogunes 11 rändajat Palupõhja looduskooli. Sealne soe tuba pakkus esimestele saabujatele mõnusat ja hubast olemist. Igaüks tuli oma rada pidi ja Eestimaa erinevatest paikadest, oli vanu häid tuttavaid, kes ka varem siinkandis olnud ning sekka neid, kes Alam-Pedja võlusid alles avastama asusid. Laupäevane päikesesillerdus andis kogu päeva kestvaks matkaks toonust juurde. Sõbralikult jagasime ära meie ühiseks heaoluks vajaliku varustuse ning asusimegi teele: esmalt mööda tuttavat sõiduteed, et siis peagi sügavamale metsarajale asuda. Teekond oli täis väikeseid üllatusi: kuskil oli metssiga sõbralikult tuhninud, teisal metskitsed kiirelt jooksnud, sekka mõned jänkupoisid. Üldine vaikus võimaldas aga igaühel oma tempos kulgeda, kes soovis, sai ka erinevaid lugusid loodusest kuulda. Endisaegse Selliotsa talu maadel valmistasime sooja teed ning seljankat. Retke üheks oodatumaks osaks oli kindlasti banaanide küpsetamine otse lõkketulel. Seejärel siirdusime matkarajale, kus krõbiseva lume taustal liikusime mööda laudteed otse üle rabaväljade. Suurtüki vahitornis mõnulemine võimaldas aga kaugele kiigata ning neid väljasid oma meeltega igaveseks mälestuseks talletada. Tee tagasi Palupõhja oli igaühe oma teekond; kes rääkis naabrimehega juttu, kes kulges üksipäini. Sest väsimus oli vaikselt juba kontidesse pugenud ning 8-tunnine viibimine värske õhu käes võib ju esmasel kogemusel ikka jalad veidi tudisema võtta. Igatahes pakkus õhtune saun mõnusat kosutust ning seltskondlikud mängud võimalust argipäevast ikka väga kaugele rännata.

Hommikul oli uni see, kes kontidesse pugenud. Kolm tublit rändajat võtsid veel varahommikul ette hommikuse retke rappa. Hommikune värske kohv ja hommikujutud on need, millest siinne kirjutaja vaikib. Pikk hommikusöök ning üheskoos laua ümber olemine võimaldas igaühel vaadata möödunud retkele tagasi ning rääkida sellest, mida nad rännakul olles märkasid ja tähele panid. Igaüks rääkis oma lugu: oli neid, kes said kulgeda rahulikult ilma ühegi mõtteta, neid, kes omavahelistest jutuajamistest said mehukaid mõtteid. Nii mõnigi üllatus, et sai lõpuks olla tema ise. Rahulikud peatushetked ja lood loodusest võimaldasid ümbritsevast rohkem teada saada. Kulgemise kogemus pani aga mõtted liikuma suunas, kuidas seda meie igapäevaelus aina rohkem oleks. Ja sekka ikka ka neid, kes oleks soovinud veel ja veel rahulikumas tempos kulgeda...

Loodusesse tulebki tulla avatud meeltega, siis märkad ja tunnetad seda ilmaelu lihtsalt enam. Ja loomulikult oli kogu rännakul erinevaid kohtumisi. Üks osaleja kirjutab oma kogemusest nii: „Retk loodusesse tuletas meelde, et inimene pole siinilmas see kõikvõimsam. Me võime küll püüda mõnikord muuta loodust endale meelepäraseks, kuid olles ise osake loodusest, peame hoopis ise ennast muutma. Loodus annab hingerahu, toitu ja kõike muud eluks vajalikku – me ei oska seda aga kasutada. Retke jooksul sain kuulda nii mõndagi uut looduse kohta”.

Selle retke tegid võimalikuks eelkõige toredad inimesed: õhkkond oli lihtsalt vapustav. Vahest on uskumatu, et seltskond inimesi, kes varem pole koos käinud, leiavad hetkega ühise keele. Loomulikult on selles kohas head energiat, mille olemasolule tuleb lihtsalt siiralt tänulik olla. Ja muidugi ilmataat, kes meid imelise ilma ja tõelise lumega kui kevade parimate kingitustega üle külvas.

Järgmiste kohtumisteni!

* Siit leiad ka retke parimad palad Asteri kaamerasilma läbi

http://nagi.ee/photos/britarleen/sets/83711/

** Blogitoto: Eine lumel, Aster Tooma

*** Muide, kes veel toredaid kohti kulgemiseks otsib, siis julgen soovitada ka Marimetsa looduskaitseala

Looduses kohtud iseendaga

2008-03-02T20:45:00.008+02:00

Tulin sellepärast, et on kevad. Sellepärast, et mõtlen ja tunnen ja tahan kevadest kaasa võtta selle osa, millest inimene ennast paraku on osanud ilma jätta: et kuulda ja näha, kui häbitult ja kaunilt hingab iha seal, kus pole seinu, lagesid, lukustatud uksi, lakitud mööblit, valgeid telefone...

Fred Jüssi „Jäälõhkuja”

Viimasel ajal leian end üha sagedamini Eestimaa metsiku looduse rüpes, luhaniidul ja metsalagendikul, rabaservas ning niidul. Hea on...olla vaikuses ja nautida vaikust. Meeled lähevad eriti valla, lõhnad muutuvad tajutavamaks, kõrv kuuleb väiksematki oksaliigutust, silm seletab põõsa otsas mõnulevat tundmatut lindu. Nii palju elu, rikkust ja küllust on meie ümber.

Paar nädalat tagasi veetsin nädalavahetuse taas Alam-Pedja looduskaitsealal. Vaatasin, kuidas päike sillerdab lumekattel, jää praguneb Laeva jõel, rebane jookseb üle tee. Esimest korda nägin händkakku, kes rahulikult laguneva maja korstna otsas mõtiskles. Männikus toimetasid kaks põtra, kelle ümber sõna otseses mõttes tantsisklesid kitsed. Põõsa otsas toimetas hallõgija. Kui silmad on valla, siis märkad palju.

Mäletan seda mõnusat tunnet linna naasmisel: kuidagi eriliselt kerge oli olla. Uue nädala alguses õue astudes kuulsin rasvatihase häält. Jalg oli kerge. Mõnus oli olla. Ja mõtlesin, et kui vähe on vaja selleks, et end hästi ja värskena tunda. Elan ühe jalaga linnas ja teisega maal. Otsin oma tasakaalu ja nii on praegu hea. Ei saa öelda, et ühes kohas on parem kui teises. Igal kohal on oma iseloom ja omailm. Linna- ja maaelu kõrvutamine lõhestab, ega loo tervikut. Tuleb õppida elama terviklikult seal, kus sul on hea, kus oled otsustanud olla, kas siis linnas või maal. Oluline on, et sa ise tunned rõõmu ja naudingut kohalolemisest. Kas me aga oskame alati kohalolemist nautida...

Idamaade filosoof Krishamurti on öelnud, et aeg ja ruum on vajalik selleks, et näha midagi uut. Märgata seda, mis tahab nii või teisiti juhtumist. Kevade saabudes ja ootusärevuses lähen mõneks ajaks külla, kus püsivalt elab neli inimest. Osa saama kevade saabumisest, rändlindude kohalejõudmisest, Emajõe vete vulinast, tetrede kudrutamisest, mulla lõhnast ja kevade maitsest. Selleks, et õppida loodust ja loodusest. Iseenda kui inimese kohta. Harjutada tasakaalus olemist, inimeseks olemist.

Oma rännakutel olen mõistnud, kui palju õpid iseenda ja elu kohta looduses kulgemisel. Eriti siis, kui sinu kõrval on toredad reisikaaslased. Sellepärast kutsungi Sind märtsi (28-30.03) ning aprillikuus (25-27.04) Alam-Pedja looduskaitsealale, et koos rännata vanadel taliteedel, lodumetsas ja Emajõe luhaniidul. Loodusrännak: kohtumine iseendaga on eheda Eestimaa looduse rüpes aset leidev rännak, mille eesmärk on saada värskeid mõtteid, tegutsemisindu ning praktilisi tööriistu igapäevaseks tegutsemiseks. See on võimalus taasavastada terviklikku suhet iseenda, kaaslaste ning ümbritseva keskkonnaga. Nädalavahetusrännakul matkame looduses, et õppida looduselt ja kaasrändajatelt ning avastada iseennast läbi kooskulgemise- ja tegutsemise, vaikuse, looduse võlude ja üllatuslike kohtumiste.

Kui soovid oma silmaga kevadet näha ning kõrvaga kuulda, siis tule loodusesse rändama ja iseendasse vaatama. Rännakust rohkem teadasaamiseks kirjuta piret@ruumiloojad.ee.

Kohtumiseni rännakul!

Näib meile, et kaldad voolavad mööda. Kuid mitte kaldad, vaid kaunis jõgi voolab.

Näib meile, et päevad veerevad mööda. Kuid mitte päevad, vaid ilus elu veereb

Mari rahvas

* Foto "Maailma ääre peal", autor Maia-Liisa Kasvandik

Ärge laske üksteist silmist...

2008-01-21T13:24:00.000+02:00

LASTELE
Gary Snyder

Meie silme ees kõrguvad üha uued statistilised mäetipud
ja tõusvad nõlvad.
Kõik läheb üha ülespoole
ja ülespoole,
kuid me ise libiseme mäest alla.

Nad väidavad, et järgmisel sajandil
või ülejärgmisel jõuame orgudesse, aasadele,
kus saame rahus kohtuda,
kui me üldse kunagi sinna jõuame.

Eelseisvaks mäkkeronimiseks on mul sulle ja su lastele nõuanne:
ärge laske üksteist silmist,
imetlege lilli,
ärge võtke palju asju kaasa.

Just sellised read võib leida Margaret Wheatley teosest "Pöördudes üksteise poole", kus ta kutsub inimesi üles algatama vestlusi meile olulistel teemadel. Just vestlused on suurte muutuste alguseks. Olemegi ju iseenda elus tihti kuulnud ütlust "Me siin mõtlesime" või "Istusime sõpradega, kui tekkis mõte...". Võib olla igapäevaste kiirete asjatoimetuste juures ei ole meil enam aega üksteisega koos olla ning teineteise poole vaadates lihtsatest asjadest vestelda. Ehk tuletame selle nüüd meelde.

Üks lugu kadunud viiest minutist

2007-12-22T16:02:00.000+02:00

Liigub ringi üks lugu, kus läheb kaduma viis minutit. Selle viie minuti kadumisel võivad olla aga kurvad tagajärjed – kui viit minutit ei leita, sööb kolme peaga lohe ära imearmsa pimeda tüdruku. Tüdruku vend soovib iga hinna eest oma õe elu päästa ning läheb otsima kadunud viit minutit.
Ta liigub ringi, otsib siit ja sealt ning mõtleb, kellel võiks olla viis minutit. Järsku märkab ta linnaväljakul noort ja kaunist tüdrukut ning küsib, kas temal on viis minutit. Tüdruk vastab otsekoheselt, et esimesed vaba viis minutit tekivad tal alles kahe nädala pärast. Enne seda on vaja veel ilusalongis käia, poes šopata ja muud olulist teha. Temal küll viit minutit ei ole.
Nukralt läheb noormees edasi enda peas arutledes, kellel võiks olla need viis minutit, kui märkab üht vanaprouat oma aias toimetamas. Ka tema vastab noormehele küsimusega, miks kõik inimesed arvavad, et vanadel inimestel on aega? Vastupidi, aega on vähe.
Lahkudes vanaproua juurest tühjade kätega jõuab ta viimaks linna servas oleva geeniuse juurde, kes ütleb, et tal on viis minutit. „Muidugi on! Kõigil inimestel, kes teevad oma asju südame ja pühendumusega, on alati viis minutit".
Noor geenius hakkaski meisterdama šokolaadist viit minutit. Kui see oli valmis, tänas noormees geeniust südamliku kingituse eest ning kihutas ummisjalu tagasi linna, et viia lohele kadunud viis minutit.

Tee peal tuli talle aga vastu üks vanem härra, kes viit minutit nähes palus venda: „Kuule hea inimene, aita palun hädast välja, anna mulle kaks minutit. Kui ma neid kahte minutit ei saa, siis hukatakse vanglas minu poeg, kes on tegelikult süütu. Minu käes on dokument, mis tõestab tema süütust”. Noormees arutles, et kui ta kaks minutit ära annab, jääb talle ju veel kolm minutit alles. Ning andiski kaks minutit ära päästmaks noore mehe elu.
Peagi vuhises temast mööda mustal ratsul mees, kes kolme minutit silmates palus kahte minutit. „Kui ma saan need kaks minuti, jõuan ma laevale. Kui ma aga ei jõua, siis purjetab see otse lahingusse ja nii algab suur sõda”. Noormees mõistis, et sõda on viimane asi, mida see maailm vajab, ning andis need kaks minutit ära.
Edasi kiirustades möödus ta koolimajast, aken oli lahti ning õpetaja hõikas, et ole hea anna mulle see üks minut. „Selle ühe minutiga saavad mu õpilased lõpuks aru, et maailm, kus me elame - selle eest tuleb hoolt kanda. Muidu hävitame selle...”. Noormees mõtles, et see on küll oluline teadmine, mida kõik peaksid endas kandma ning andis ka viimase minuti ära.
Kadunud olid ka need viis šokolaadist minutit, millega oli võimalik väga palju siin elus muuta. Mis sa arvad, kas lohe sõi tüdruku ära või....Sellest mõni teine kord.

Mida teeme aga meie oma viie minutiga? Kui kergesti oleme valmis pühendama oma elust viis minutit, et kedagi kuulata või aidata. Ja sageli määravad need viis minutit kellegi edasise saatuse. Pidevalt mõeldes, milline oli meie elu eile või on homme, aasta või kahe pärast, unustame ära tänases hetkes elamise ja kõige selle märkamise, mis siin elus imelist on.

Pühade valgusel ja uueks aastaks plaane tehes, soovin aega...aega olla iseenda, oma lähedaste ning kõige selle imelisega, mis meie ümber on.

Meenutusi sügiskoolist, sõnas ja pildis

2007-10-22T15:19:00.000+02:00

Septembri lõpus sai Palupõhja looduskoolis kokku seltskond inimesi - uued ja vanad tuttavad, sõbrad, teekaaslased. Võeti aeg, et mõtiskleda teemal “Millist elu ma loon?”.

Kogu nädalavahetus möödus ootamatult sooja sügispäikese paistel. Kaunis loodus tervitas meid avali ja seal uitamiseks sai võetud ka oma aeg - hilistel õhtutundidel sõudsime kanuudega Emajõe vetel ning pühapäeva hommikul tervitasime päikest rabas. Metsaradadel oli meie juhendajaks looduskooli eestvedaja Robert. Kuid lisaks sellele sai vesteldud ja arutatud teemadel, mis kohalolnutele just kõige olulisemad olid:

- millist elu ma loon?

- kuidas leida õiged teekaaslased?

- kuidas leida oma tuum?

- kuidas luua tasakaalu töö, eraelu ja hobide vahel?

- kuidas luua rikastavat ruumi iseeendale ja teistele? jne

Vaata fotosid edasi siit.

Kuidas edasi? Inspiratsiooniks järgnevad read...

A Hopi Elder Speaks

"You have been telling the people that this is the eleventh hour, now you must go back and tell the people that this is the hour. And there are things to be considered…

Where are you living?
What are you doing?
What are your relationships?
Are you in right relation?
Where is your water?
Know your garden.
It is time to speak your Truth.
Create your community.
Be good to each other.
And do not look outside yourself for the leader".

And then he clasped his hands together, smiled, and said, "This could be a good time! There is a river flowing now very fast. It is so great and swift that there are those who will be afraid. They will try to hold on to the shore. They will feel they are being torn apart and will suffer greatly.

"Know the river has its destination. The elders say we must let go of the shore, push off into the middle of the river, keep our eyes open, and our heads above the water.

"And I say, see who is in there with you and celebrate. At this time in history, we are to take nothing personally, least of all ourselves. For the moment that we do, our spiritual growth and journey comes to a halt.

"The time of the lone wolf is over. Gather yourselves!

"Banish the word struggle from your attitude and your vocabulary. All that we do now must be done in a sacred manner and in celebration.

"We are the ones we have been waiting for."

Oraibi, Arizona
Hopi Nation

Millist elu ma loon?

2007-09-03T10:38:00.000+03:00

Kas olen maal või linnas? Torman või mõnulen? Tegutsen või otsin tõde?

Kui soovid mõtiskleda selle üle, kus hetkel oled ja kuhu lähed, vaadata iseendasse, saada uut energiat ning toredate inimestega oma hingemaastikul rännata, siis ootame Sind

28.-30. septembril Sügiskooli: „Millist elu ma loon?”

Tegemist on isikliku arengu koolitusega, kus ruumiloojate juhendamisel saad:

- mõelda ja vestelda Sulle olulistel teemadel,

- saada uut energiat, praktilisi tööriistu edasiste eesmärkide saavutamisel,

- enesekindlust oma unistuste teokstegemisel,

- matkata looduses öösel või varahommikul ning avastada seal iseennast,

- teha koos maitsvat toitu,

- kuulata hinge puudutavat muusikat,

- nautida head sauna.

Programmi kooshoidmiseks tugineme praktikatele, mis on suunatud inimeste kaasamisele – ring, avatud ruum, tunnustav avastamine jne. Loodame, et nimetatud kaasamispraktikatest on hiljem kasu ka sinu igapäevases töös.

Grupi suurus on kuni 20 inimest. Lähtume printsiibist, et kuuldu-räägitu jääb grupi liikmete vahele.

Aeg: Ootame Sind 28. septembril alates kella 18.00. Kohtumine lõpeb 30. septembri pärastlõunal.

Koht: Alam-Pedja looduskaitsealal asub imeline kool - Palupõhja looduskool (http://www.alam-pedja.ee/), seal sügiskool toimubki. Tegemist on renoveeritud vana talumajaga, mille ühe seina on hõivanud nahkhiired.

Lisainfo ja registreerimine: piret@ruumiloojad.ee ja kairi@ruumiloojad.ee

Liidriks olemine on elu loomine

2007-07-30T23:40:00.000+03:00

Iga päev ärgates ja peeglisse vaadates võiks endalt küsida: mida ma kingin iseendale ja teistele? Ja kõige laiemalt on see seotud küsimusega: mida ma soovin elus luua? Iseendale – kui me ei hoolitseks iseenda eest, siis ei saa me rõõmu valmistada teistele. Kui poleks teisi, ei tunneks me aga iseennast. Meie nõrkused ja tugevused avanevad läbi teiste inimeste. Loomine on seotud uute võimaluste märkamisega. Millegi sellise loomisega, mida veel ei ole.

Iseennast õpime tundma kogu elu ning võibolla polegi iseennast võimalik lõpuni tunda: iga päev oleme me koolipingis, ja me ei tohi seda ära unustada. Iga päev pakub uusi õppetunde. Õpid kodus, tööl, trollis, kohvikus, metsas jalutades, rannal luiki toites... Õppimine tähendab kuuletumist, iseendaga olekut, teistega olekut. See tähendab kuulamist, mis tegelikult toimub meie sees ja meie ümber. Kuulamiseks on antud kaks kõrva, rääkimiseks vaid üks suu. Aga aega kuulamiseks ei taha me eriti endale kinkida. Oleme rattas ringijooksvad oravad: paljud räägivad väljahüppamisest, vaid vähesed tegutsevad oma sõnade kohaselt.

Kes on liider?

Siinkohal ma lihtsalt räägin nii, nagu ma ilmaasjadest aru olen saanud, igaüks tunneb siin ära loodetavasti iseenda.

Ma ei räägi neist meestest või naistest, kes juhivad riike ja ettevõtteid, vaid pigem neist, kes juhivad iseennast,

...nad võtavad sõna seal, kus kõik teised vaikivad, kuna sõna võtmine seab ohtu nende positsiooni,

...nad ei püri iga hinna eest võimu juurde, vaid võtavad vastutuse seal kus vajalik: võim tuleb nende juurde, kes teeb seda, mis on sisimas õige,

...nad mõtlevad ja teevad otsuseid, mis on hea elu seisukohast pikas perspektiivis kasulikud.

Ma ei räägi neist, kes on ammu juba moraalselt pankrotis, vaid nendest, kes on emotsionaalselt ausad.

Räägin inimestest, kes loovad midagi mittemillestki: need, kes märkavad vajadust ja küsivad endalt, milline on minu roll sellelele vajadusele reageerimisel

ning suunavad oma energia, teadmised ja kogemused nende eest hoolitsemisele, kes ise sellega mingil põhjusel hakkama ei saa.

Ma mõtlen neid inimesi, kes arendavad elu seal, kus paljude jaoks tundub see mõttetu ning vaevarikkana; nendest, kes ehitavad seltsimaju ning avavad vabaajakeskusi maal,

...inimestest, kes on leidnud oma kire, tegutsevad sellele tuginedes, otsivad pidevalt iseennast ja ei karda sel teel kukkuda ning silmitsi seista oma nõrkustega,

...ma mõtlen neid, kes on valmis päevapealt loobuma tööst, mis viib neid muidu moraalselt pankrotti,

kes pidevalt küsivad, ega jää ootama teiste poolt konstrueeritud vastuseid.

Ma räägin neist, kes ei kõnni tuntud rada pidi, vaid on ise teerajajateks,

...inimestest, kes tunnistavad oma vigu, ega osta teist kappi oma luukerede varjamiseks.

Inimestest, kes astuvad oravarattast ning pidevast kiirustamisest välja.

Nad lihtsalt ei räägi, vaid tegutsevad.

Loodan, et leidsid siin killukese iseennast. Aga võib olla sügavalt iseendasse vaadates, me olemegi kõik liidrid. Meil on kõik eeldused teha suuri asju ning sattuda ajalooürikutesse. Saada elavaks legendiks...

Nüüd kus me oleme äratanud meis kõigis peituva liidri, algab järgmine oluline samm – oma kangelaslikkust elama hakata. Läbi selle elu luua iseendale ja teistele. Iga päev.

Piret

Need mõtted on minuga olnud enam kui aasta. Inspireerituna kohtumisest 27. juuli pärastlõunal Noored Kooli programmis osalejatega, otsustasin neid mõtteid teistega jagada. Töötoas "Õpetaja kui liider" arutlesime koos osalejatega, mida tähendab õpetajana olla liider ning mida nad soovivad koolis luua. Loomiseks soovin julgust, katsetamist ning pühendumist.

On vaateid

2007-07-16T12:03:00.000+03:00

Istun autos teel Vihulast Tallinna poole. Just on lõppenud kolmepäevane jutuvestmislaager imelises Kingu talus. Muide, sellises lakas, kus värvilised kaltsuvaibad maas ning värske pehme hein külje all, pole mina veel maganud. Mööda käänulist asfaltteed sõites ning kaaslastega elust-olust vesteldes märkan järsku endast vasemal teeservas 6 sookurge oma uhkuses askeldamas. Aga nad ei ole sugugi üksi: kaks rebast tiirutavad kavalalt nende vahetus läheduses. Peatame auto kinni, et sellele imelisele vaatepildile hetkeks tunnistajaks olla. Sookured on tõeliselt uhked linnud: neis lihtsalt on teatud grandioossust, mille eriliseks tunnistuseks on uhke saba – justkui meie enda päris paabulind. Olles üks meie suuremaid lindusid on ta viimastel aastatel hakanud üha enam end näitama ja inimeste vaatevälja tulema. Mäletan, et märtsikuus Pärnust Tallinna poole sõites nägin esmakordselt sookurgesid nii lähedalt – siis oli tõenäoliselt paaritusmäng käsil. Oma elupaigana eelistab ta rabasid, soiseid raiesmikke, järveäärseid. Toidu otsingul võivad sattuda ka põldudele. Just seda nad tõenäoliselt ka sel päeval tegid. Aga kahe rebase seltsis. Meie imetlevad silmad ja klõbisevad fotoaparaadid ilmselgelt häirisid neid, vaikselt hakkasid linnud õhku tõusma. Rebased ei olnud valmis oma vaateväljas olevast loobuma ja jäid veel pikalt lindudele järele vaatama. Vaade, mis lihtsalt oli ses hetkes nii täiuslik.

Istusime tagasi autodesse ning jätkasime teed. Jagasime oma muljeid nähtust. Olime vaevu paar kilomeetrit sõitnud kui järsku karjatasin „Karu”. Mulle tundus väga selgelt, et nägin vanast taluõuest mõmmikut väljumas. Keegi loomulikult ei uskunud mind, aga otsustamise auto kinni peatada. Suurest uudishimust tulime autost välja ja vaatasime ringi, kas märkame mõmmiku jälgesid kui äkki hõikas mu kaaslane ,,On jah karu”. Nii mõnigi meist olles esmakordselt vereta karujahil otsustas mõmmikut jälitama asuda: tema liikumistrajektoori võis näha vaid mahamuljunud heina järgi. Karu on ju suur loom, tema kohta on vanarahvas palju nimesid mõelnud nagu laikäpp, metsasõnn või vanaläll. Muide, emakaru poegib jaanuaris ja siis on tema pojad nii väikesed, et mahuksid meie peopesale ära. Kui kohtumist mõmmikuga hiljem tuttavatele rääkisin, imestasin nad ikka südamest, et me karule järgi jooksime. Tegemist tundus olevat pigem pojaga, ju oli ka ema läheduses. Just siis, kui karul on väikesed pojad või ta on haavatud, võib ta inimesele ohtlik olla. Üldiselt jookseb ta nagu tuulispask inimese eest ära. Aga oli vähemalt lugu, mida inimestele pajatada – viis muinasjutuvestjat jälitavad Vihula metsas karu... Meie esmakordne kohtumine karuga, siinsamas Eestimaal. Küll märkad ikka palju, kui silmad lahti teed.

Soovid vabatahtlikult õppida... aga palun!

2007-03-23T19:39:00.000+02:00

„Eriti positiivne tunne on, kui sa ei ole sunnitud midagi tegema ja sind ei ole pandud teatavatesse raamidesse, vabadus on mind tõsiselt innustanud õppima“.

Nähes, et õppimisprotsessi vaba ja piirideta olemine sööbis õppijale meelde harukordselt innustava ja edasiviivana, tõusetub siin küsimus: kuidas õpetajana luua noorele vaba keskkonda õppimiseks ja õpetamiseks? Kas sellise õhkkonna loomine on iseloomulik vaid teatud situatsioonides ja keskkondades, kus õppimine on oma iseloomult vabatahtlik?

Just vabatahtliku iseloomuga seostakse viimasel ajal suurt kõneainet pälvinud mitteformaalset õppimist. Teisisõnu, noor ise valib oma sisemistest vajadustest ja otsusest lähtuvalt endale sobivaima arendava sisuga tegevuse. Ettevalmistus kooliteatrite festivaliks, noortevahetuse teostamine, kodukohas keskkonnaprojekti juhtimine on vaid mõned näited mitteformaalse õppimise pärusmaast. Nimetatud tegevuste keerises jääb aga tihti tahaplaanile kõnekas asjaolu, et läbi erinevate tegevuste arendatakse eluks vajalikke oskusi, hoiakuid ja väärtusi nagu algatusvõime, iseseisvus, eneserefleksioon, suhtlemine, konfliktide lahendamine. Siinkohal ongi õpetajatel, noortejuhtidel ja -koolitajatel ning noorsootöötajatel oluline roll luua võimalused noortele oma seniste kogemuste tunnustamiseks. Enam ei saa öelda, et ainult täiskasvanut iseloomustab rikkalik eelnev kogemustepagas. Tänaste mitmekesiste võimaluste juures muutuvad ka noore senised kogemused kõnekalt väärtuslikuks, samuti aitab teistega jagamine ennast paremini tunnetada eneseteostuse poole püüdleva noore inimesena. Eelnevate kogemuste analüüsi läbi kujunevad omakorda uued teadmised, hoiakud ja arusaamad. Oluline on austus erinevate kogemuste suhtes: üks pole halvem kui teine, vaid lihtsalt erinev. Sageli kasutatakse mitteformaalse õppimise koolitustel selliseid meetodeid, mis aitavad osalejatel eelnevaid kogemusi paremini mõista. Lisaks on noorele väärtuslikuks tunnustuseks ka õpetajalt või noorsootöötajatelt saadud siiras tagasiside tema arengu kohta.

Mitteformaalse õppimise võidukäik sümboliseerib muutusi õpetaja rolli käsitluses. Õpetaja pole enam ammu üksnes klassiruumis tahvli ees seisev kaardikepiga keskealine proua. Õpetaja peitub meis kõigis, kes me noortega igapäevaselt kokku puutume – noortekeskustes mõnda projekti eest vedades saab keegi inspiratsiooni midagi ise algatada või huvijuhina maailma lahedamat muusikali lavastades avastab keegi endas näitlejaande. Püüdkem endas näha elu erinevates situatsioonides üheaegselt nii õppijat kui õpetajat.

On oluline mõista, et formaalne ja mitteformaalne ei ole teineteist välistavad nähtused, vaid pigem täiendavad. Kui meie ühine soov on näha Eestit haritud riigina, siis igasugune kauplemine, „milline on parem õppimine”, „formaalne versus mitteformaalne”, on tegelikult teisejärguline ja kohati isegi mõttetu. Räägime ikka õppimisest kõige laiemalt kui õnnelikuks inimeseks olemise võimalusest. Viis, kuivõrd avatud ollakse mitteformaalse ja formaalse õppimise teineteist täiendava rolli suhtes, näitab kõige laiemalt meie ühiskonna ja eelkõige haridusmaastiku avatust ja demokraatlikkust. Kui noortele antakse võimalus vabalt omavahel arutleda, avaldada arvamust, leida uusi ideid, siis on tõenäoline, et oleme teel uuendusmeelsesse ja teadmistepõhisesse ühiskonda. Kui õppimine – nii formaalsel kui mitteformaalsel viisil – on vaid üksikute huvigruppide privileeg, mis majandusliku ebavõrdsuse kasvuga muutub üha tõenäolisemaks, kujuneb riigist vaid staatiline ja mahajäänud ääremaa.

Tulles tagasi kirjatüki alguses toodud näite juurde on nii mõnelgi tekkinud küsimus, kust pärineb näide vabadusest ja õppimisest. Tõsi on, iga päev ise mitteformaalse hariduse põldu kündes võiks ju eeldada, et tegemist on ühe noore siira avaldusega mõne koolituse lõppedes. Veidi üllatavam võib olla tõsiasi, et eelpool toodud näide pärineb just formaalharidusest, sügisesest õpetamiskogemusest noortele tudengitele ülikoolis. Tegelikult ei ole vahet, kas keskkond õpetamiseks on formaalne või mitteformaalne. Suurim väljakutse on igas õpetamissituatsioonis luua selline keskkond, kus osalejal tekib sisemine tahe ja motivatsioon ise õppida, endale eesmärke seada ja nende suunas tegutseda. Unikaalseid lahendusi, kuidas seda teha, tegelikult pole – see on julge katsetamise ja õpetamise vili.

Piret

* Mõtisklus ilmub aprillikuises Noorsootöö lehes AKEN, aken.enl.ee

Mõtisklus kolmest vaalast

2007-02-15T17:30:00.000+02:00

Viimased viis aastat olen tegelenud õppimise ja õpetamisega nii formaal-kui mitteformaalse hariduse valdkonnas. Järgnev lühike kirjatükk on vabas vormis mõtisklus, kohati isegi kriitiline dialoog iseendaga hariduses omavahel niivõrd läbipõimunud kolmest vaalast - õppimisest, õpetamisest ja õpetajast - suunatuna kõigile neile, kes ise õpivad ja õpetavad. See liigub erinevate õppimisvormide ning nende mõjude vaatlemiselt minu isikliku sügavama kogemuseni õppijate juhendamisel ja suunamisel.

* Soovin, et õppimine aitaks leida, säilitada ja arendada isikupära. Seega peaks õppimine olema loominguline erinevaid õppimivorme ja- viise sisaldav. Õpime koolis, huviringis, noortekeskuses „hängides”, koolitusel, kodus jne. Tajudes vaimset rikkust ja teadmist, mida iga kogemus kasvatab, tundub kohatu mõelda sellele, et tööelus peame oma teadmisi kõikvõimalike tunnistuste ja koolitõenditega tõestama. See ei ole vabastav ega innustav. Äkki usaldaks õppijaid rohkem või õpetajana näitaks, et õppimisvõimalusi on erinevaid. Et õppijal kujuneks positiivne suhe iseendasse ja teda ümbritsevasse keskkonda. Õppimine on loomulik osa elust, mitte pidev drillimine eksamiteks ja ponnistamine tunnistuste järele. Õppimist ei tohiks ajendada hirm maha jääda, olla ühiskonnast väljaarvatud „luuser”. Olen mõelnud, et sõnal õppimine peaks olema sünonüüm, mille tähendus ei hõlmaks neid paljusid negatiivseid mälestusi ja kogemusi, mis meil sageli õppimisega seostuvad. Tegelikult on ju õppimine lahe!

* Istun õpilastega ühes ringis, seletan midagi endal silmad peas välkumas (teema on ju nii põnev). Seejärel vaatan paremale ja vasemale ning mind läbistav külmavärin paneb endalt küsima: kas nad üldse saavad midagi aru? Kas nad ikka jälgivad mind? Kas nad õpivad midagi? Kas õppimine on siis alati aktiivne: kirjutan hea kirjandi, vastan alati hindele suurepärane, teen kõik kodused ülesanded ära, võtan aktiivselt osa ülesande sooritustest jne. Igaüks osaleb õppimisprotsessis omal moel. Teisisõnu, sa saad ja annad midagi, eneselegi märkamatult. Isegi siis kui sinu panus ei ole märkimisväärne (loe aktiivne), sa osaled või panustad mingil moel. Meie sees miskit alati keeb - tunded, mõtted, vaated, arvamused on pidevalt muutumises isegi siis, kui sa väliselt osutad õppimisele vastupanu. Sinu mõte töötab alati. Ja iial ei või teada, millal näiliselt passiivne muutub aktiivseks.

* Õpetamisel külvad iga kord mingi seemne. Oled kui tuul, kes kannab endaga kaasas idanemist ihkavaid seemneid. Tuule vaibudes langevad ühed seemned veidi kivistunud pinnale, teised „hulbivad” vetelainetes ja üksnes kolmandad või neljandad maanduvad sellisel viljakal pinnasel, et kasvada elujõuliseks ja tugevaks taimeks või puuks. Nii on ka õpetamisel: mõnikord ei jõua sinu mõte kohale. Võib olla just seetõttu, et pind ei ole viljakas või õppija ei ole veel valmis õpetatavat vastu võtma. Ja teinekord imestad, millisest sõnast on keegi kinni haaranud ja paberile imelise meistriteose kirjutanud.

* Istun oma hea kolleegiga kaminatule paistel. Taamal kõrguvad imelised Tatra mäed, udulooriga kaetud. Vestluse kulgedes jäävad mind kummitama tema sõnad: iga koolitus peab olema ärritus! Kas iga õpetaja on siis ärritaja, mõtlen endamisi. Ideaalis ta peakski olema ärritaja, aga me ei peaks ärritusest mõtlema kui mesilase valusast nõelamisest, vaid kui hellast patsutusest õlale. Ärritaja paneb sind mõtlema, tekitab soovi kahelda. Õppimine tähendab kahtlemist ka selles, mida õpetaja räägib. Oluline on, et õppija ise liiguks oma sügavama teadmise juurde.

* Väljas on veidi jahedavõitu; maad on katnud imeõhuke lumekiht. Sammun oma kaaslasega mööda kitsast metsarada, kõrv kikkis. „Ära mine õppima, vaid mine õpetaja juurde. Leia inimene või inimesed, kellelt on sul midagi õppida.”. Need sõnad on sööbinud mu mällu ning sundinud mind endalt küsima, kuidas ära tunda õpetajat ja leida oma ärritaja. Ehk ei oska me tähelegi panna, et meie tegelik õpeta ei istu laua taga ega mõtle välja uut lahendamisvajavat ülesannet. Võib-olla on ta hoopis lähemal. Keegi, kelle sõna ja tegu inspireerivad sind otsima oma teed, elama oma elu.

Viimaks taandub palju küsimusele: miks ma õpetan? Mis on see sisemine jõud, mis paneb sind erinevate õppijatega silmitsi seisma? Midagi ette valmistama, küsima, läbi viima, tagasisidestama, hindama. On see kohustus, vajadus, soov, tahe. Õpetajana peame seda endalt pidevalt küsima, sügavalt enda sisse vaatama. Kõik erakordsed asjad maailmas sünnivad tänu kirele...olgu see siis spordis, muusikas või kunstis. Aga miks mitte siis ka kirglikult õpetades...

Piret

* Mõtisklus ilmub märtsikuus mitteformaalset õppimist tutvustavas portaalis Euroopa Noored Eesti büroo initsiatiivil.

Tegutsedes targalt

2007-02-13T14:53:00.000+02:00

Head sõbrad ja mõttekaaslased!

Iga päev - nii sõnades kui tegudes - loome kellegile ruumi! Iga sõna ja mõte loob maailma...Ruumiloojad pole kuhugi kadunud, vaid tegutseb tasapisi jätkuvalt sooviga aidata inimestel korda saata märkimisväärseid asju oma elus. Püüdleme selle poole, et iga hetk oleks meie endi ja ka meid ümbritsevate inimeste jaoks eriline. Nii püüame tihedamalt kui seni oma mõtteid antud blogile kirja panna. Jätkame koolitajatena, et luua ruumi enesearenguks, mõtisklemiseks, unistamiseks ja kirglikuks tegutsemiseks. Ja kõige selle kõrval ei unusta ise õppimast ja pidevalt uusi väljakutseid otsimast.

Erilisi hetki igasse päeva soovides,
Kairi ja Piret

Ruumiloojad - tegutsedes tarkuse ja kirega

Kuidas luua kaasavat ja avatud õpikeskkonda?

2006-11-20T23:09:00.000+02:00

Elame ajajärgul, kus tänastele vajadustele vastavaid ning tulevikku suunatud lahendusi tuleb luua üheskoos. Konkurentsi asemel peame õppima koostööd tegema ning omavahel suhtlema.
18. oktoobril leidis aset koolitus noortega töötavatele inimestele Tallinnas ja Harjumaal kaasamisest ja kaasava õpikeskkonna loomisest. Koolituse käigus oli kõigil osalejatel võimalus kaasamist ka praktiseerida. Koolitusel avasime kogemuskohviku, kus kaasavale meetodile – maailmakohvik - tuginedes uurisime koos osalejatega kaasamisega seotud küsimusi.
Esmalt palusime osalejatel jagada oma parimaid kogemusi kaasamisest ning neile tuginedes sõnastasime koos hea kaasamise ankrud. Kaasamise eeldusteks on:
1. Julgus
2. Pealehakkamine
3. Õnn
4. Usk asjadesse
5. Valmidus meeskonnatööks
6. Koostöö erinevate institutsioonide vahel
7. Ressurside olemasolu - aeg, koht, inimesed, raha
8. Keskkond - ilm, aastaaeg ja kohasus sihtgrupiga
9. Turvalisus, aktsepteerimine, õigus eksida, toetuse tunne jne
10. Kaasajate ja kaasatavate motivatsioon, huvi teema vastu
11. Püsivus, järjepidevus
12. Oskus jagada, anda ja võtta vastutust
Kaasamine algab iseendast: sageli piisab siirast vaatest kaaslasele silma.
Lisaks aitavad järgmised sammud:
- ole täielikult kohal,
- võta osa: kuula, mida inimesed tegelikult räägivad, austa neid,
- ole julge ning algata vestlusi, mis on inimestele tegelikult olulised,
- kaasa teisi: tunnusta neid, kes sinuga kaasa tulevad ning ära mõista hukka inimesi, kes sinuga veel samas suunas ei mõtle. Anna neile lihtsalt aega.

Täiendkoolituse kohta leiad lisainfot siit.

Suveülikoolis küpsetatud ideed

2006-10-02T09:34:00.000+02:00

Suveülikool “Kuidas juhtida sotsiaalseid uuendusi?” toimus 18.-19. augustil 2006 suvises Haapsalus. Suveülikoolis lõime õpikeskkonna kõigile neile, kes soovivad juhtida sotsiaalseid uuendusi tegutsedes avalikus,- era või kolmandas sektoris. Avastasime koos sotsiaalse ettevõtluse perspektiive ja võimalusi Eestis, õppisime praktikutelt toimivaid tegutsemismudeleid ning arendasime iseenda liidriksolemise oskusi.

Suveülikool oli oma ülesehituselt interaktiivne. Teemade avamisel kasutasime kaasavaid tehnikaid: maailmakohvik (world café), avatud ruum (open space), ring (circle).

Mõned suveülikoolis küpsetatud mõtetest:

10 näpunäidet sotsiaalse muutuse loomiseks (Jaan Aps):

0. õppetund. Ühte sihtrühma puudutav sotsiaalne probleem võib peatselt puudutada kogu
ühiskonda.

1. õppetund. Sotsiaalse muutuse looja suurim võimalus on tegutseda kogukonna sees ja mõjutada seda positiivses suunas.

2. õppetund. Pühenda aega tervikpildi tundmaõppimiseks.

3. õppetund. Ole paindlik ja reageeri muutustele (et mitte öelda: ole innovatiivne).

4. õppetund. Ilma koostööta on mõjusa sotsiaalse muutuse loomine võimatu.

5. õppetund. Hoidu muutumast oma valdkonna „guruks” selle sõna halvas tähenduses.

6. õppetund. Sea eesmärgiks laienemise.

7. õppetund. Kaasa pidevalt uusi inimesi, vabatahtlikke.

8. õppetund. Teadvusta oma edulugusid laiemalt.

9. õppetund. Sotsiaalse muutuse loomisel lahuta juhtimine ja eksperditöö.

Avatud Ruumis otsiti vastust küsimusele: Kuidas leida inimest/mõttekaaslast, kellega koos midagi head teha ja sotsiaalseid uuendusi ellu viia?

Teemaarendus: Mõni on eestvedajana rohkem liidritüüpi mõni rohkem meeskonnamängija, ent mõttekaaslast ja kaasteelist on kõigil vaja. Kas ootame, mil elu meid õigete inimestega kokku viib või saame ise midagi teha, et neid leida?

Tekkinud mõtted:
¤ Väga tähtis on elus lahtiste silmadega ringi käia ja rääkida inimestega, keda kohtad. Nii jõuab elu sinuni, sa ei sulge ennast uute inimeste, ideede, olukordade ees.
¤ Kui sul on juba idee, mida sa teha soovid või tead valdkonda, millesse süda kutsub – kommunikeeri seda! Räägi sellest oma lähedastega, tuttavatega ja inimestega, keda kohtad.
¤ Suurepärane võimalus mõttekaaslasi leida on käimasolev suveülikool – toob kokku just inimesed, kes tunnevad endas sotsiaalset ettevõtlikkust.
¤ Sama hea üritus, aga veel laiema ringiga oleks teises vestlusrühmas tekkinud idee – kutsuda sotsiaalse ettevõtja konkursi eel üritusele kõik osaleda soovijad ja teema vastu huvi tundvad inimesed.
¤ Hea viis mõtteid vahetada ja kontakte luua oleks sotsiaalse ettevõtluse teemaline internetifoorum.
¤ Kaordiline mudel pakub hea võimaluse iseendas selgusele jõuda, mida sa südames teha tahad ning milliseid teekaaslasi vajad.

Kui soovid tutvuda suveülikooli pikema kokkuvõttega, kirjuta julgelt kairi@ruumiloojad.ee.

Aitäh kõigile osalejatele ja abilistele, tänu kellele suveülikool toimuma sai. Olid kaks rikastavat päeva!

Metsaülikoolis ruumi loomas

2006-09-03T21:05:00.000+03:00

Lõuna-Eesti paksud metsad, veidi käänulised teed üles alla, taevasinised järvesilmad...

Raske on ette kujutada maalilisemat kohta Eesti asjast rääkimiseks. Just nimelt lõunas, Otepää külje alla Käärikul kogunes augustikuus enam kui 80 osalejat Metsaülikooli, kus teemaks oli: Eesti aastal 2007 ja 2027. Kuuel päeval said erineva eluvaldkonna esindajad esitada oma nägemuse nii tänasest päevast kui tulevikust ning osalejad esitada päevakajalisi ning intrigeerivaid küsimusi. Teiste seas astusid üles õiguskantsler Allar Jõks, Marju Lauristin, Ivi Proos, Erik Terk, Mall Hellam, Indrek Neivelt, Artur Taevere, Ilmar Raag jpt. Loengute vahepeal sai ennast proovile panna nii rahvatantsu- kui luuleringis, õppida võro kiilt, arutada koos Marek Strandbergiga säästlikkuse teemadel, teha käsitööd või lihtsalt lõõgastuda võrkpalli mängides. Loomulikult oli neid, kes vargsi hiilisid Kekkoneni suusarajale loodust nautima ning vastvalminud vaarikaid maitsma.
Lisaks ettekannetele, hommikustele ja lõunastele huvialaringidele, sai Eesti asja arutada ka avatud ruumis, mida Ruumiloojatel oli hea meel aidata ellu kutsuda. Kolmel päeval kogunesid osalejad otsima vastuseid päevakajalistele küsimustele. Avatud ruumi abil kaasatakse erineva suurusega gruppe aruteludesse, et leida probleemidele ja konfliktidele lahendusi, identifitseerida tulevikustsenaariume ning leida uusi ideid jne. Osalejate endi poolt püstitatud probleemi üle arutledes, koos töötades ja vaieldes leitakse võimalikke ideid probleemide lahendamiseks. Muuhulgas arutleti järgmiste küsimuste-teemade üle:
- Kuidas saada õnnelikuks?
- Eestile sobilik haridussüsteem ja kuidas tuua Eesti kooli rohkem võimekaid õpetajaid
- Integratsioonipoliitika
- Mida on Eestil maailmale pakkuda?
- Kuidas tagada, et eesti poiss oleks aastal 2027 tõeline mees ja eesti naine tahaks temaga ikka veel abielluda?
Kokkuvõtet vestlustest ning teistest ettekannetest, on võimalik lugeda Metsaülikooli koduleheküljel.

Hea meel oli tõdeda, et on palju inimesi, kes mõtlevad mitte ainult tänasele, vaid ka homsele...meie kõigi tulevikule. Aktiivne osalemine avatud ruumis näitas veelkord, et inimestele on iseloomulik iseorganiseerumise võime. Usume siiralt, et inimesed lahkusid pisikese kibelusega oma elus teha olulisi asju ning muuta seda, mis juba täna võimalik.

Kohtumiseni Metsaülikoolis 2007. a. augustis!

Vaata lisaks:
Ametlik Metsaülikooli fotoseeria: antonipildid.net
Metsaülikool www.metsaylikool.ee
Metsaülikooli järellainetus: http://www.ajaleht.ut.ee/196032
Avatud ruumi tehnoloogia: http://www.openspaceworld.com

Aita leida: lood liidritest

2006-06-18T18:30:00.000+03:00

Ruumiloojad on seadnud eesmärgiks ühendada sotsiaalsete muudatuste esiletoojad ning läbi koolitus-, arendus- ja nõustamistegevuse toetada nende juhtimispotentsiaali arengut. Meie silmapiiril terendab soov kaasa aidata sellise juhtimispõlvkonna arengule, kes tegutseb targalt ja loob lahendusi ühiskonna pikaajalise jätkusuutlikku arengu seisukohalt lähtudes.

Liidrite toetamine

Kogume sotsiaalselt ettevõtlike liidrite isiklikke lugusid muutuse loomisest ja eestvedamisest. Läbi lugude loome selguse taolisi inimesi ühendavates tegutsemis- ja mõttemustrites ning kaardistame nende vajadused toetuseks muudatuste juhtimisel. Kokkuvõtte lugudest avalikustame suve jooksul siinsamas ajaveebis, samuti annavad lood sisendi augustikuus toimuvale Suveülikooli “Kuidas juhtida sotsiaalseid uuendusi?”.

Aita meil üles leida...

Kui Sinu organisatsioonis või ümbruskonnas laiemalt on ettevõtlikke inimesi, kes suunavad oma teadmised ja kogemused positiivsete muudatuste esiletoomiseks, siis anna meile neist märku kairi@ruumiloojad.ee. Kes nad on? Mida nad teevad? Mille poolest Sa neid hindad?

Teie kaasabile lootma jäädes!

¤¤¤
Kes tegutsevad? Mõned näited:

* Kolm ettevõtlikku noort algatasid MTÜ Hingest. Läbi erivajadustega inimeste käsitöö turustamise püütakse anda oma panus ühiskonna paremaks muutmisel.
* 2005. aastal algatasid kaks noort Vastutustundliku Ettevõtlikkuse Foorumi eesmärgiga teadvustada ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) rolli Eesti ühiskonnas. Läbi temaatiliste konverentside, kogumike ning foorumi loodetakse, et erinevad osapooled (ettevõtted, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid) mõistavad ettevõtete ühiskondliku vastutuse sisu ning rakendamisvõimalusi ühiskonna arendamisel.

Suveülikool: Kuidas juhtida sotsiaalseid uuendusi?

2006-05-26T13:42:00.000+03:00

Üha enam leiame ühiskonnas tegutsemas inimesi, kes suunavad oma teadmised, oskused ja energia sotsiaalsete uuenduste loomiseks. Sageli nimetatakse neid
sotsiaalseteks ettevõtjateks.

Kas soovid:

¤ kaasa aidata sotsiaalse ettevõtluse arendamisele Eestis?
¤ õppida selle ala praktikutelt?
¤ avastada, kuidas ise juhtida sotsiaalseid uuendusi?

Suveülikoolis loome õpikeskkonna kõigile neile, kes soovivad avastada sotsiaalse ettevõtluse perspektiive ja võimalusi Eestis. Osalema ootame kõiki neid, kellel on valmisolek, idee või juba olemasolev projekt, mis on suunatud sotsiaalse väärtuse loomisele, ühiskonnas olevate probleemide ennetamiseks või lahendamiseks.

Suveülikool on oma ülesehituselt interaktiivne. Teemade avamisel kasutatakse erinevaid kaasavaid tehnikaid: maailmakohvik (world café), avatud ruum (open space), ring (circle).

Toimumise aeg: 18.-19. august
Toimumise koht: Haapsalu Kolledž
Koostööpartnerid: Heateo Sihtasutus, Tallinna Ülikooli avatud ülikool
Maksumus: 690 krooni (hinnale ei lisandu km)

Lisamärkus: hinnas ei sisaldu majutus (TLÜ Haapsalu Kolledži õpilaskodus maksab ööbimine100 krooni öö, mis tasutakse kohapeal

Lisainfo ja registreerimine:

Kadri Kiigema
Tel: 640 9379, 566 08606
E-post: koolitus@tlu.ee
www.tlu.ee/suvi

Väljakutsed juhtimises: kuidas luua juhtimispraktikat, mis on suunatud tasakaalustatud tuleviku loomisele?

2006-05-12T09:02:00.000+03:00

Lugu tahab jutustamist. Lugu räägib meiega. Edastab mõtte, sünnitab uue idee, paneb pead murdma, mõtisklema, mõnikord uinuma, teinekord igavust tundma, teistega vaidlema ja tegutsema. Me elame lugude maailmas: lugusid tuleb osata kuulata, häid ära tunda, õpetlikke edasi rääkida.
Kuulen pidevalt uusi ja ka vanu lugusid: nad räägivad sellest, mis toimub meie ümber, mis tahab juhtuda maailmas laiemalt ja meie enda kogukonnas. Need on tulevikku kujundavad lood, mis innustavad tegutsema.
Järgnev lugudesari on kirja pandud inspireerituna erinevatest vestlustest, kohtumistest, raamatututest ja artiklitest: nad avavad ühelt poolt seda, milliste väljakutsetega tänane maailm silmitsi seisab ning kutsub küsima, millist juhtimispraktikat ja tegutsemist see meilt inimestena eeldab.

Esimeses loos on lühidalt sõnastatud need väljakutsed, millega tänane maailm silmitsi seisab. Need väljakutsed on meie südametunnistus – kas me vaatame pealt või ühildame jõud? Valik on meie.
Teine lugu räägib inimestest, kes üle kogu maailma astuvad esile selleks, et oma kogukonnas olevaid probleeme lahendada. Tegemist on nn elujaatavate liidritega, kelle puhul on tegu uue põlvkonna juhtide ja tulevikukujundajatega.
Kolmandas loos edastan tulevikunägemuse eestvedamisest, mida paljud juhtimismõtlejad on viimasel ajal esitanut.
Neljas lugu annab mõningaid mõtteid edasiliikumiseks ja tegutsemiseks.

Head lugemist soovides,
Piret

Lugu 4: kuidas luua ruumi koostegutsemiseks ja -loomiseks?

2006-04-26T15:34:00.000+02:00

Oleme osa avatud ruumist, ebakindlast ja ettearvamatust, kus üksi tegutsemine võib anda vaid lühiajalise edu. Tänastele vajadustele (sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud) sobivate lahenduste loomiseks vajame kollektiivset intelligentsust ehk õppivat kogukonda, kes suunavad oma teadmised, kire ning ettevõtlikkuse ühiskonnas olevate vajaduste lahendamiseks. Rohkem kui kunagi varem vajame, et liidrid kohtuvad ning ausalt „räägivad teineteisega” - et tekiks tõeline dialoog (Senge jt 2005, 120).
1998. aastal kutsuti Guatemalas kokku 45- liikmeline grupp inimesi erinevatest sektoritest, et luua tulevikustsenaarium hiljutisest kodusõjast toibuvale riigile. Gruppi kuulusid valitsusministrid, ärimehed, ülikooli juhid, kirikuteliidrid, ajakirjanikud, sõjaväelased, õpilased ja kogukonna juhid. Nende eesmärk oli koos mõelda ja tegutseda loomaks uut visiooni riigi tulevikust. Guatemalas oli 36 aastat kestnud kodusõda, mis lõppes alles 1996. a. Antud grupp hakkas kutsuma end „Visoon Guatemalast”. Läbi ettekannete, lugude jutustamise ja mitteformaalsete vestluste hakati looma võimalikke stsenaariume sellest, milline võiks riik olla 10 aasta pärast. Selle töö tulemusena ei valminud üksnes nägemus riigist, vaid tekkis võrgustik inimestest, kes võtsid liidrirolli oma valdkonnas (Kahane 2000, Senge jt 2005, 76).
Dialoogil põhinevat ja erinevate sektorite esindajaid koondavaid lähenemisi on kasutatud ka Lõuna-Aafrika ülesehitamisel 90. aastate alguses. Mont Fleur oli foorumi, mille eesmärk oli mõjutada riigi tulevikku läbi tulevikustsenaariumite loomise (Kahane 2000). Nimetatud näited ilmestavad seda, et on võimalik koos luua tulevikku. Ilmselgelt ei suuda tänastele väljakutsetele maailmas reageerida ainult sektoripõhiselt: me vajame viisi, kuidas arendada liidreid ärist, valitsus- ja valitsusvälistest organisatsioonides koos töötama ja loovalt tegutsema (Senge jt 2005, 126).
Ühe võimaliku praktikana võiksime täna taaselustada tähendurikaste vestluste läbiviimise gruppides, perekondades, organisatsioonides, gruppide vahel. Vestluste ellukutsumine on vajalik, kui püütakse luua lahendusi ühise heaolu nimel. Kui kutsuda inimesed ühisesse ringi küsimuste ümber, mis on neile olulised, võtavad nad vastustuse ning viivad tekkinud ideed ellu. Vestluste kvaliteet näitab, kui terve ja tugev on organisatsioon, meeskond, kogukond.

Kuidas õppida ümbritsevatest suhetest ja võrgustikust? Kuidas avastada uut teadmist ja luua koos dialoogis tulevikku?

Proloog
Kas oleme valmis?

Lugusid on palju ja neid võib edasi rääkida. Lõpmatuseni. Aga vahepeal tuleb ka peatuda ning küsida, millest need lood meile räägivad?
Eelkõige seda, et mitte kunagi varem pole meil sellist võimalust luua soovitud tulevikku nagu praegu. Valikuvõimalusi on palju; meie ülesandeks on koos leida parimad viisid koosloomiseks. Me loome iga päev oma valikute ja otsustega tulevikku, ent kas iga otsus on mõistlik, jätkusuutlik, säästev see on iseasi. Mul on hea meel leida enda ümber aina rohkem uue põlvkonna liidreid, kes tunnevad vajadust panustada ümbritseva keskkonna arengusse. Küsin endalt, kuidas neid aga rohkem toetada, märgata ning tunnustada. Ja laiemalt seisame valiku ees: kuidas ellu kutsuda tulevikku suunatud juhtimispraktikat. Ruumiloojad on hakanud koguma juba tegutsevate sotsiaalselt ettevõtlike inimeste isiklikke lugusid muutuse loomisest ja eestvedamisest. Eesmärgiks on jõuda selgusele taolisi inimesi ühendavates tegutsemis- ja mõttemustrites ning kaardistada nende tegelikke vajadusi edasiseks abiks ja toetuseks. Augustikuus kohtuvad sotsiaalsed liidrid aga suveülikoolis, kus luuakse ruum juba tegutsevatele liidritele omandadamaks uusi teadmisi ja praktilisi oskusi oma tegevuse professionaalseks arendamiseks.

Kasutatud kirjandus:
1. Kahane, Adam. (2000). How to Change the World: Lessons for Entrepreneurs from Activists. In Reflections, Volume 2, Number 3.
2. Senge, P; Scharmer, C.Otto; Jaworski, Joseph; Flowers, Betty Sue. (2005). Presence: Exploring Profound Change in People, Organizations and Society. London: Nicholas Brealey Publishing.

Lugu 3: juhtimine on tuleviku koos loomine

2006-04-04T18:26:00.000+02:00

Tänased juhid ja liidrid seisavad üha enam dilemma ees: ühelt poolt, kuidas tegutseda üha hüplevamas ja konkurentsitihedamas keskkonnas ning teisalt, kuidas tunnetada ja ära tunda uusi veelkujunemata võimalusi tegutsemiseks. 1999.-2000. aastal viidi McKinsey ja Society for Organizational Learning globaalsete intervjuude projekti raames läbi 25 intervjuud juhtimise ja teadmusloome valdkonna juhtivamate mõtlejatega (www.dialogonleadership.org). Intervjuud loovad läbilõike neist väljakutsetest, millega tänased juhid silmitsi seisavad ning ühtlasi annavad juhiseid võimalikuks tegutsemiseks üha kaootilisemas maailmas. Kuigi väljakutsed eeldavad uut moodi tegutsemist, juhtimist, strateegia seadmist ja organiseerimist, on tänases juhtimispraktikas väga vähe muutunud (Scharmer, Arthur, Day, Jaworski, Jung, Nonaka & Senge 2000, 6). Uurimustulemused esitavad globaalsetele väljakutsele rajanedes mitmeid olulisi vajadusi, millega tänased liidrid enam arvestama peavad:
* ümbritsevat reaalsust tuleb vaadata kui elavat ning pidevat arenevat süsteemi: juhi ülesandeks on asetuda nii individuaalselt kui ka organisatsiooniliselt arenevasse ruumi;
* juhi ülesandeks on tunnetada ja haarata alles kujunevat tulevikku ning kujundada vastavalt sellele edasised tegevused;
* see, mis seni oli reaalsus, on teisenenud: mõõdetavate muutujate asemele on tulnud „pehmed” muutujad: kavatsused, identiteet, intepretatsioonid, tähelepanelikkus, kogemused, teadmised;
* juhtimine on seotud vaimsuse, energia, kannatlikkuse, säilitamise ja unistamisega;
* juhtimine on seotud oskusega tunnetada: iseenda kasutamine ära tundmaks ja ellukutsumaks seda, mis tahab juhtuda;
* juhtimine on nii individuaalne kui ka kollektiivne: eestvedamine on elu-rikastavate tingimuste loomine.
Nimetatud suundumusi üldistades võib öelda, et eestvedamine on laiem: liidriks olemine ei ole niivõrd seotud positsiooniga. Olulisemaks on oskus ja võime märgata märkamatut ning tunnetada iseend osana laiemast süsteemist. Juhtimine põimub läbi filosoofiliste mõtiskluste, tundetarkuse ning spirituaalsusega. Mõõdetavate nähtuste kõrval tuleb üha enam osata märgata nähtamatut, mis eeldab omakorda oskust sügavamalt teadvustada. Teadmised peituvad inimsuhetes: tulevikufirma ja –organisatsioon on suhete ja väärtuste kogum. Juhi ülesandeks on luua selline füüsiline, vaimne ja ka spirituaalne ruum, kus inimesed naudivad töötamist, panustamist ja uue tuleviku koosloomist. Liidrid oskavad koos kaaslastega liikuda ruumis, kus koos-märgatakse, koos-tunnetatakse ja koos-luuakse seda, mis tahab juhtuda.
Eestvedamispraktikas on toimumas olulised arengud ja muudatused. Adam Kahane, kes on töötanud nii aktivistide kui ka äriettevõttetega leiab, et kogukonna liidritel on palju sarnast ärijuhtidega (Kahane 2000): mõlemad märkavad, et miskit on valesti, midagi on puudu või ei sobi maailma ning nad töötavad, et seda parandada, olemasolevat tühimikku täita, luua midagi uut. Charles Handy nimetab neid „uuteks alkeemikutest”, sest neil on võime luua midagi mittemillestki (Kahane 2000). Kahane usub, et edukale ettevõtjale on olulised kaks asja:
* pühendada end maailma muutmisele. Tuleb endalt küsida, kuidas minu tooted ja teenused aitavad tuua esile mingit muutust?
* kuulata, mis tahab maailmas muutmist. Ei piisa ainult pühendumusest, vaid oluline on ka võime tunnetada, mis tahab sündida.
Ka Kahane viitab taaskord sellistele oskustele nagu tunnetamine, kuulamine ja nägemine. Eriti muutub see oluliseks üha ebakindlamas maailmas.
Kust aga alustada? Eelkõige iseendast. Lev Tolstoi on öelnud: kõik mõtlevad maailma muutmisest, kuid keegi ei mõtle iseenda muutmisest. Meie võime näha ja muuta maailma areneb koos võimega näha ja muuta iseennast (Kahane 2000).

Millised on võimalused tänast juhtimispraktikat rikastada viisil, mis aitab tunnetada iseend liidritena ja koos-märgata, -tunnetada ja –luua ühist tulevikku? Mida on võimalik õppida nendelt liidritelt ja aktivistidelt, kes tegutsevad oma kogukonnas?

Kasutatud kirjandus:
1. Kahane, Adam. (2000). How to Change the World: Lessons for Entrepreneurs from Activists. In Reflections, Volume 2, Number 3.
2. Scharmer, C.Otto; Arthur, W.Brian; Day, Jonathan; Jaworski, Joseph; Jung, Michael, Nonaka, Ikujiro; Senge, Peter, M. (2000). Illuminating the blind Spot: Leadership in the Context of Emerging Worlds. www.dialogonleadership.org

Lugu 2: esile astub uus juhtimispõlvkond

2006-03-29T12:38:00.000+02:00

Ajastul, kus progressi võrdsustakse tehnoloogia arenguga, on pead tõstmas uus põlvkond inimesi, kes ei usu tänase majandusedu võimalikkusesse pikaajalises perspektiivis. Uus põlvkond inimesi soovib tuleviku kujundamisel oma sõna sekka öelda ning anda oma panus tasakaalustatud ühiskonna loomisel. Tänane reaalsus vajab, et räägime juhtimisest uues võtmes.
Tuntud juhtimisteadlane Margaret Wheatley on aastaid tegelenud liidritemaatikaga. Ta usub, et liider on igaüks, kes soovib aidata (http://www.leadernetwork.org/Meg_Wheatley_April_05.htm). Wheatley kolleeg Bob Stilger (2005) Berkana Instituudist leiab, et üha enam astuvad kogukondades esile inimesed, kes märkavad vajadust, räägivad sellest ning tegutsevad. Just selliseid liidreid maailm pigem vajabki – inimesi, kes astuvad julgelt ise esile sisemise sooviga ümbritsevaid probleeme lahendada. Kust aga sellised liidrid tulevad? Mis neid innustab? Mis annab neile julgust rääkida ja tegutseda?
Viimased neli aastat on Berkana Instituut (www.berkana.org) toetanud mitmeid kogukonnas tegutsevaid noori juhte, kelle tegutsemisjulguse aluseks on nende süda, vaimsus ja mõistus. Wheatley (2005) nimetab sellist juhtimist elujaatavaks eestvedamiseks (ingl. k. life-affirming leadership). Elujaatava juhtimise tulemusena on Johannesburgis linna kurikuulsamaid ja kriminogeensemaid parke – Joubert Park - ühiste jõupingutuste najal muutunud rahulikuks ja tõeliseks kogukonnatunnet loovaks kohaks.
Olles intervjueerinud kogukonna liidreid ja kõrvalt järginud nende tegutsemist, on Stilger (2005) sõnastanud elujaatavaid liidreid iseloomustavad tunnused:
- nad tegutsevad tõelise sisemise kutse najal;
- nad tegutsevad koos teistega;
- nad on sisimas spirituaalsed;
- nad eeldavad mitmekülgsust;
- nende elu juhib reflektiivne õppimine;
- nende töö on täis ebaselgust ja –kindlust.
Näiteid elujaatavatest liidritest võib tuua üle kogu maailma. Näiteks lõi Marianne Knuth 2002. aastal Kufunda Õpiküla (www.kufunda.org) Zimbabwe’s eesmärgiga kaasa aidata jätkusuutlike kohalike kogukondade loomisele. Manish Jain lõi koos kaaslastega Shikshantari uurimiskeskuse Indias (http://www.swaraj.org/shikshantar) eesmärgiga kutsuda inimesi ümbermõtestama hariduse ja koolikohustuse rolli ja olemust kaasaegses maailmas. 2004. aastal pani Tim Merry koos mõttekaaslastega aluse Shire õpikeskusele Kanadas (www.oftheshire.org): ligi 80 hektaril asuv keskus tegutseb keskkonnasäästlikkuse põhimõttel ning uurib, kuidas on võimalik luua jätkusuutlikku tulevikku.
Ka Eestis on pead tõstmas põlvkond inimesi, kes tegutsevad positiivsete muudatuste esiletoomise vaimus. Kolm ettevõtlikku noort algatasid ettevõtmise MTÜ Hingest eesmärgiga anda oma panus sotsiaalvaldkonna arendamisele Eestis. Läbi erivajadustega inimeste käsitöö turustamise püütakse anda oma panus ühiskonna paremaks muutmisel (www.hingest.ee). 2005. aastal algatasid kaks noort Vastutustundliku Ettevõtlikkuse Foorumi eesmärgiga teadvustada ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) rolli Eesti ühiskonnas. Läbi temaatiliste konverentside, kogumike ning foorumi loodetakse, et erinevad osapooled (ettevõtted, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid) mõistavad ettevõtete ühiskondliku vastutuse sisu ning rakendamisvõimalusi ühiskonna arendamisel (www.csr.ee). Noored kinosõbrad on pannud veerema Kinobussi, mille eesmärk on viia Eesti inimesteni kinokunst ja selle-alased teadmised. Rännates linnast linna ja külast külla näitab Kinobuss Eesti ja üleilmalisi väärtfilme ja viib läbi filmiõpitubasid (www.kinobuss.ee).
Eelpooltoodud lugusid üldistades võib öelda, et tegemist on liidritega, kes toetuvad muudatuste esiletoomisel oma sisemisele veendumusele. Nad mõistavad, et lahenduste otsimine on kollektiivne tegevus; teisisõnu, nad kaasavad kaasamõtlejaid ja tegutsejaid lahenduste loomisesse. Seega võib öelda, et liidriks olemine tähendab eelkõige kaasavat tegutsemist ruumis, mille on loonud ühine eesmärk paremast ja tervemast ühiskonnast.
Nimetatud lugude taustal võib aga küsida:
kuidas toetada inimesi, kes tõstavad pead oma kogukonnas ja tegutsevad ühise heaolu nimel? Kuidas toetada uue põlvkonna liidreid? Kuidas luua ruum, kus liidrid saavad ühiselt õppida?

Kasutatud kirjandus:
1. Leader of the month for April 2005 http://www.leadernetwork.org/Meg_Wheatley_April_05.htm
2. Stilger, Bob. (2005). Landmarks For Leaders. In Times of Uncertainty and Chaos. Berkana Institute.

Lugu 1: mis toimub meie ümber?

2006-03-29T12:34:00.000+02:00

Globaliseerumine kujundab ühiskondi ja kultuure ümber suuremal määral kui kunagi varem. Tehnoloogiline areng on andnud meile küll uskumatu võimu, ent mis on selle hind kasvava digitaalse lõhe, vaesuse, ebavõrdsuse, loodusressursside nappuse taustal? Viis, kuidas me lahendame 21. sajandi sotsiaalseid, poliitilisi ja looduslikke väljakutseid, määrab arengu planeedil Maa (Richard 2002). Mitmed globaalsed liikumised (World Future Council, Society for Organizatonal Learning) on esitanud üleskutse koos mõelda ja astuda tõelisesse dialoogi leidmaks globaalsetele väljakutsele – sotsiaalne ja majanduslik lõhe, globaalne soojenemine, haridus kõigile, kaasatus, talentide leidmine ja nende potensiaali rakendamine, digitaalne lõhe, korporatsioonide uuenev roll – tulevikku kujundavaid lahendusi (Richard 2002, www.solonline.org; Senge, Scharmer, Jaworski & Flowers 2005). Seega võib väita, et üha enam teadvustavad erinevad ringkonnad globaalset kogukonda mõjutavaid tegureid ning kutsuvad üles looma jätkusuutlikku tulevikku.

Eesti keskkond muudatuste keerises
Väliskeskkonnas toimuvatel maailmamajanduse, poliitika ja teaduse ning muudel sotsiaal-majanduslikel, tehnoloogilistel, keskkonnalastel jm globaalarengutel on kindlasti oluline mõju Eesti arengule. Eesti ühiskond on taasiseseisvumisaastate jooksul saavutanud märkimisväärse edu: 90-ndate aastate kiire areng ning enese leidmine uues keskkonnas Nato ja EL egiidi all on täitnud uute võimalustega. Samas on tekkinud uus tühimik - Eestil ei ole täna kahjuks terviklikku, kindlalt tulevikku vaatavat pikemaajalist arengustrateegiat (Tiits, Kattel & Kalvet, 2005). Üha kasvava majanduskasvu rüppes suureneb sotsiaalne kihistumine; kasvab kvaliteetse tõõjõu puudus; üha kiiresti vananev elanikkond sunnib vähendama õppekohti. Eestis seisavad suured väljakutsed seoses tervishoiuga: hiljemalt kümne aasta pärast on on Eestis iga kolmas enneaegne surm põhjustatud AIDSist (Tiits jt 2005, 67). Eelpooltoodud suundumuste najal tuleb üha enam pöörata tähelepanu kogu ühiskonna heaolu arendamisele. Ees seisab veelgi suurem väljakutse, kuidas konkureerida maailmas, kus toodete ja teenuste kõrval muutub olulisemaks riigi suutlikkus pakkuda elukeskkonda, kus inimestel meeldib elada ning end teostada.

Millised on tänased otsused, strateegiad ja tegevused nimetatud väljakutsete lahendamisel nii globaalselt, ent üha enam lokaalselt? Kuidas ühiselt leida lahendusi, mis aitavad luua tasakaalustatud ühiskonda? Millist ettevõtlikkust ja juhtimist vajab ühiskond?

Kasutatud kirjandus:
1. Richard, Jean-François (2002). Twenty Global Issues, Twenty Years to Solve Them. Maailmapank.
2. Senge, Peter; Scharmer, C.Otto; Jaworski, Joseph; Flowers, Betty Sue. (2005). Presence: Exploring Profound Change in People, Organizations and Society. London: Nicholas Brealey Publishing.
3. Society for Organizational Learning. The Marblehead Letter (2001). www.solonline.org
4. Tiits, Marek; Kattel, Rainer; Kalvet, Tarmo (2005). Made in Estonia. Balti Uuringute Instituut.
5. World Future Council, www.worldfuturecouncil.org

Elu on aja ja tähenduse loomine | Life is about creating time and meaning

2006-01-12T00:27:00.000+02:00

Aasta 2005 on lõppenud. Löönud on uue aasta kell, mis täidab meid uute unistuste ja soovidega.

Möödunud aasta oli igati mitmekülgne. Kui ise lood oma elus seda, mis sind rikastab, sünnivad ikka hetked, millele naerusuil tagasi vaadata. Teemegi siinkohal pisikese tagasivaate meie eelmise aasta tegemistele.

Meil on unistus – unistus keskkonnast, kus inimesed tegutsevad sisemise kire ning tarkusega.

Kirg on see, mis paneb meid sisemiselt põlema. Usume, et kõik erakordsed saavutused siin elus põhinevad kirel. Tarkus tähendab, et meie sees on olemas eeldused soovitud tegevuste ning ideede elluviimiseks; sageli vajame lihtsalt välis tõuget, kellegi toetavat sõna või patsutust oma sisemise potensiaali lahvatamiseks ning tegutsemiseks. Möödunud aastal astusimegi suure sammu oma unistusele lähemale; novembris sai ametliku vormi organisatsioon Ruumiloojad.

Kuidas oleme ruumiloojatena möödunud kuude jooksul oma unistusi ja ideid realiseerinud?

¤ Soovime kaasa aidata sotsiaalselt teadlike ja ettevõtlike eestvedajate arendamiseks. Inspireeritud erinevatest rännakutest ning kogemuslugudest sündis mõte luua pikaajaline liidrite arenguprogramm. Püüame koos leida ja avastada uut juhtimiskultuuri: me vajame sotsiaalselt ärksaid, eetilisi ning ausaid juhte, kes viivad muudatusi ellu toetudes oma sisemisele kirele ning vastutustundele. Uus juhtimispraktika väljendub oskuses luua ”ruum”, kus inimesed kohtuvad ühise eesmärgi nimel, saavad inpiratsiooni ja tegutsevad. On ilmselge, et vajame eestvedajad organisatsiooni ja ühiskonna kõikidel tasanditel, kes oleksid kompetentsed ideede ja inimeste juhtimiseks üha kaootilisemas ja pingelisemas maailmas. Idee sai lühidalt pandud paberile ning esitatud ka Heateo Sihtasutuse poolt korraldatud sotsiaalsete ettevõtjate konkursile. Positiivse tagasiside tulemusena arendame programmi hoogsalt edasi.

¤ Soovime leida uusi viise inimeste kokkutooomiseks ja koostöötamiseks. Ruumiloojate ideelisel eestvedamisel toimus Euroopa Noored haridusprogrammi mõju hindamine Eesti ühiskonnas traditsioonilise konverentsi asemel hoopiski maailmakohviku stiilis. Kohvikumuljed saab pikemalt lugeda eelmistest postitustest.

¤ Soovime käsitleda valdkondi, millele ühiskonnas veel seni vähe tähelepanu pööratud. Nii on meie huviorbiiti sattunud sotsiaalse kaasatuse teema. Oktoobris toimuski haridusprogrammi Euroopa Noored eestvedamisel töötuba “Kuidas kaasavalt töötada ja tegutseda?”. Kuu aega hiljem leidis aset interaktiivne töötuba samal teemal ka kodanikuhariduse õpetajate kontaktseminaril: Civic education in European Democratic Traditions, kus osalejateks asjatundjad Venemaalt, Hispaaniast, Rumeeniast, Kreekast, Eestist jne.

¤ Soovime luua erilisi hetki iseendale ja teistele. Just seetõttu meeldib meile koos oma sõpradega mõnes põnevas kohas kohtuda ja teha harjumuspäratuid asju täpselt nii nagu Nabas (loe ja vaata pilte eelmisest postitusest).

Siinkohal täname kõiki oma häid sõpru, kes on meie rännakul kaaslaseks olnud ja meid inimestena puudutanud. Ning häid koostööpartnereid: Euroopa Noored, Heateo Sihtasutus, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Eesti Ühiskonnaõpetajate Selts.

Oleme ka edaspidi julgelt ühenduses. Sinu mõtted ja tagasiside on oodatud:

kairi@ruumiloojad.ee

piret@ruumiloojad.ee

Alanud aastal soovime kõigile julgust kuulata oma südamehäält ning teha just neid asju, mis Sinule olulised on!

Kairi ja Piret

*** *** ***

Life is about creating time and meaning

The year 2005 has just reached its end. This passing year has been interesting one. If you create things you really care for, you have a reason to look back and take the best out of it to the next. This is an invitation for a little ride with Ruumiloojad to see what happened with us during last year.

¤ We share a dream – we dream of an environment, where people can lead with passion and wisdom. Our inner passion is something that makes us burn both inside out. Wisdom represents our inner knowledge and experiences that help to make our ideas and wishes happen. Sometimes, we need some piece of good advice or support from outside, a good word or a hug to unleash our inner potential and act based on that. In order to make our dreams happen a non-profit initiative called Ruumiloojad was created last year. We hope to support those people who are willing to fulfill their dreams.

¤ We want to support socially mindful and entrepreneurial leaders. Inspired from our personal journeys and based on the needs of the evolving world an idea to create a long-term leadership program was born. We try to discover together a new leadership culture: we need socially mindful and ethical leaders, who create change based on inner passion and responsibility. New leadership practice means creating a space where people come together for a common purpose, get inspired and act. It is obvious that we need leaders on all levels of organizations and society, to be competent to manage ideas and people in a chaotic world. The idea was put on the paper and represented at competition organized by Charity Foundation. The idea got positive feedback; the program is still under development.

¤ We wish to find new meaningful ways to meet and work together Bearing this in mind, it seemed like a good idea to evaluate the influence of European Youth Program in Estonia in a world cafe style. More than 100 people were met with a music, café tables, cookies and café instead of a traditional conference setting. It was good to hear that several people got even more inspired by the event to continue to participate in the program. Read more on the blog as well.

¤ We wish to address areas that have got little attention.
Therefore we have addressed the aspects of social inclusion in our work. Several workshops under the name ”How to work and act inclusively?” have taken place in Estonia. In October youth workers met in a workshop ran together with National Agency for Youth Program. In November civic education teachers across Europe addressed social inclusion in an interactive world cafe session as well.

¤ We wish to create meaningful and special moments to ourselves and others.
That is a reason for meeting with our friends in some new place and doing something together. The meeting place was a kindergarten called Naba (The Belly) where we talked about the importance of play in our lives.

Our journey continues. Within this we would like to thank all our good friends being on this journey together. Also, our partners.

If you have any ideas to enrich our projects or feedback, please share your ideas:

kairi@ruumiloojad.ee
piret@ruumiloojad.ee

Let’s not forget to listen to our heart and do things that leave a positive mark!

Kairi and Piret

Millal Sina viimati mängisid?

2006-01-04T02:21:00.000+02:00

"Beyond right doing and wrong doing, There is a field- I will meet you there." Rumi

Inimpsüühika üks olulisemaid ja orgaanilisemaid vajadusi on MÄNG. Just mängu eri vormid saadavad inimest ja inimkonda kõigil ta arengustaadiumidel. Mäng on oluline vahend erinevate elusituatsioonidega kohanemiseks ja käitumistüüpide äraõppimiseks. Ja mis eriti tähtis: mäng ei vastandu kunagi tunnetusele.

Millal Sina viimati mängisid?

Peale Kanadast naasmist kutsusime sõbrad kenal detsembrikuu laupäeval kokku, et jagada oma muljeid, kogemusi ning edasisi plaane. Kuna meie suvist kogemust iseloomustasid just hästi märksõnad playful and meaningful (mänguline ja tähendusrikas), siis püüdsimegi seekord luua ruumi, kus koos mänguliselt arutleda ja avastada. Uurida, kuidas mängu ning lusti oma igapäevaellu ikka aina rohkem luua? Kogunesimegi selleks väikeste inimeste maailmas:), lasteaias Naba (www.naba.ee).

Mänguteema avas maalikunstniku silmade läbi meie külaline Kaido Ole (http://www.hot.ee/kaidoole/). Seejärel arutlesime, et milline on mängu roll meie igaühe elus. Jagasime mõtteid ja plaane seoses oma (mängulise) tulevikuga: miks oleme loonud Ruumiloojad? Mida, kuidas ja kus edaspidi toimetada soovime? Hiljem sulistasime veel lasteaia basseinis, hulatasime saalis ning tähistasime Pireti sünnipäeva.

Kokkuvõttes oli meil tore lustlik pärastlõuna. Suur äitäh abilistele - Katariinale, Kaidole, Albertole, tänu kellele kogunemine aset leidis. Ja tänud sõpradele, et olite kohal!

¤ Loe pikemalt noorte sotsiaalsete ettevõtjate mõtteid teemal- Kuidas olla teadlik meid ümbritsevatest mängudest: Mille Bojer "Changing The Game" (pdf)

Tallinnas avatakse uus kohvik! | New Cafe opened in Tallinn!

2006-01-04T02:06:00.000+02:00

Esmaspäeval, 5. detsembril 2005 kell 10.30 avab Tallinnas, Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses uksed programmi Euroopa Noored Kogemustekohvik.

Just sellise loosungi all läks 2. detsembril teele pressiteade. Märkamatult täitus tavapäratus kohvikustiilis konverentsisaal nende noorte ja organisatsioonide esindajatega, kes on Euroopa Noored kaasabil viinud ellu erinevaid projekte. Kohviku eesmärk oli luua mõttevahetus noorte haridusprogrammi väärtusest ja võimalustest Eesti noorte elu rikastamisel ja uute arenguväljavaadete pakkumisel.

See esmaspäev oli aga jäämäe nähtav osa – juba paar kuud varem kohtusime büroos, et koos leida parim viis kogemustest kõnelemiseks. Üks oli kindel – päev peab olema interaktiivne ning inimesi kaasav. Nii sai välja pakutud idee kasutada maailmakohviku (world cafe) meetodit. Idee kasvas ja hakkas elama iseseisvat elu ning kulmineerus enam kui 100 osavõtjaga Kogemustekohvikus.

Maailmakohvik on lihtne viis tuua kokku inimesi arutlema neile oluliste küsimuste ümber ning luua ühist teadmust. Kohviku eelduseks on arusaam, et inimesed tahavad rääkida asjadest, mis on neile olulised. Just seetõttu on kohvikus kesksel kohal vestlused, kus inimestel on võimalik õppida ja areneda.

¤ Euroopa Noored Kogemuskohvikust loe lähemalt: http://euroopa.noored.ee/kohvik
¤ Maailmakohvikuga on võimalik tutvuda: http://www.theworldcafe.com/
¤ Kui soovid maailmakohviku võimalusega tutvuda, kirjuta piret@ruumiloojad.ee

*** *** ***

New Café opened in Tallinn!

This slogan caught a lot of attention in the press release by Estonian National Agency of the “Youth” programme. On the 5th of December more than 100 people gathered in a traditional conference centre in an unusual way: exactly 10 min before 10.30 p.m. the doors of Experience Café were opened, soft music played in the corner, ladies in white aprons delivered coffee and tea for the quests. The room welcomed the participants in a café style: the room was full of small tables and green trees in the middle.

This event was a result of more than a 2-month preparation time when Piret helped to design an interactive and participative day using the world café method. The aim of the day was to find out what kind of value and impact has the Youth programme created in Estonia. The youth and the representatives of organisation whose projects were funded by European Youth Programme in 2003-2005 were invited to share their thoughts and talk about their experiences. This event proved that if the invitation is sent and a right atmosphere is created the right people would come and contribute their experiences, thoughts and ideas for the better quality of the programme.

¤ If you are willing to learn more about the day, see also: http://euroopa.noored.ee/kohvik
¤ World café method is reachable at: http://www.theworldcafe.com/

Mida Ruumiloojad teevad? | Our purpose and actions?

2005-12-30T18:31:00.000+02:00

Mille poole Ruumiloojad püüdlevad?

Meie eesmärk näitab, milleks me soovime saada, et meid ümbritsev kogukond ning maailm oleks parem. Ruumiloojate eesmärk on luua keskkonda, kus inimesed tegutsevad ühise heaolu nimel kire ja tarkusega.

Kuidas Ruumiloojad käituvad?

Me usume, et ideed ja initsiatiivid saavad teoks ühiseid väärtusi jagades. Meie, Ruumiloojad:

¤ Teeme oma tööd tarkuse, vastutuse ning kirega
¤ Tähistame oma suuri ja väikeseid edusamme
¤ Oleme suhetes ausad
¤ Oleme majanduslikult jätkusuutlikud
¤ Hindame oma partnerite panust ning nende mitmekülgsust
¤ Sammume oma sõnade järgi

Mida Ruumiloojad teevad?

Ruumiloojad on sotsiaalset väärtust loov organisatsioon, mis püüab leida üles tõelised vajadused ühiskonnas. Kasutades erinevaid sotsiaalseid ja inimesi kaasavaidtehnikaid püüame toetada järgmisi valdkondi:

¤ Kogukonna kaasamine
¤ Grupi ja muudatuste fassiliteerimine
¤ Uute initsiatiivide, projektide ja organisatsioonide toetamine
¤ Sotsiaalsete ettevõtjate toetamine
¤ Kollektiivse õppimise ning teadmiste jagamise toetamine
¤ Erinevate eluvaldkondade ja distsipliinide integreerimine (kultuur, haridus, muusika, kino, kunst jne)

Our purpose?

An environment for people to lead with passion and wisdom to create change for the common good.

How do we behave in the pursuit of our purpose?

We believe that successful ideas and initiatives become alive while following certain values and principles. From shared beliefs and agreements we step into behaving in certain way that is true to ourselves and most importantly serves the others.

¤ We bring passion, wisdom and responsibility to our work
¤ We create clarity on needs, offers and relationships
¤ We honor honesty in our interaction between ourselves and the people we work with
¤ We celebrate our small and great successes and share our stories
¤ We are financially sustainable
¤ We value the contribution of our partners and their diversity
¤ We walk our talk

What are we working on?

Setting the ground and the intention for ourselves we step into exploring what we could offer to the world. Ruumiloojad is a non-for profit initiative holding diverse interests rooted in real needs of our communities.

We work on the following fields using variety of interactive techniques:

¤ Community engagement
¤ Group and change facilitation
¤ Leadership development
¤ Support the birth and life of new initiatives, projects and organizations
¤ Support the culture of social entrepreneurship
¤ Support collective learning and knowledge sharing
¤ Integrating diversity and disciplines (culture, nature, education, music, art etc)

Kust kõik alguse sai? | The beginning?

2005-12-14T21:13:00.000+02:00

Elame lummavas maailmas, kus just õigel hetkel satuvad meie ellu inimesed, keda otsinud või oodanud oleme. Neist kujunevad meie mõttekaaslased ning toetajad elusündmuste keerises.

Ei tea täpselt, kus sündis see mõte luua erilisi hetki: hetki, mis inpireerivad, liigutavad, üllatavad. Igatahes ühel hetkel tekkis soov tänada neid inimesi, tänu kellele igapäevane elu on rikkam ja mitmekülgsem. Tähistame ju pulmapäeva, sünnipäeva, nimepäeva ja miks mitte selle taustal ka heade sõprade päeva.

2004. aasta augustis kogunesid ligi 20 meie ühist sõpra ja head tuttavat Cafe Petersoni. See oli eriline õhtu: keegi mängis flööti, noor tõusev popartist laulis hingematvaid ballaade, pisike tants, punane vein, naeratus näol, emotsioonid. Mis siis selles õhtus nii erilist oli? See oli hetk, kus lihtsus ja tänulikkus sirutasid teineteisele käe; see oli tunne, et elu rikastamiseks piisab sellest, kui märgata, mida inimesed sinu ümber loovad...iga minut, iga sekund.
Oska vaid seda igapäevast kingitust märgata ja nautida. See õhtu andis mõista, et eriliste hetkede loomine on meile igapäevaselt vajalik, sest kiirete asjatoimetuste kõrval unustame tihti lihtsuse, tänu, teineteisele pühendumise aja. Ning just need erilised hetked panevad meid iseendale ning elule veidi teise pilguga vaatama.

Nii nagu ei tea, kuidas täpselt sündis mõte sõpruse tähistamiseks, nii on raske hinnata, millist mõju see õhtu avaldas. Seda siiram ja rõõmsam oli aga kuulda mõni kuu hiljem lugu, kuidas üks sünnipäev sarnases stiilis korraldatuna kõiki külalisi üllatas. Ja ega endalegi jäi okas hinge...soov jätkata.

Paukuva pakase taustal kogunesid head sõbrad-tuttavad uuesti veebruaris. Siis istusime küünlavalguses ringis. Ringil pole ei algust ega lõppu, ring on üks tervik. Ring on kõige vanem inimeste kogunemise viis maailmas, ent bürokratiseerumise lõksu jäänud koosolemise vorm. Arutlesime koos kohaletulnutega selle üle, kuidas ellu viia oma sügavamad soovid ja unelmad? Pole vist kerge leida vastust küsimusele, mida põlvede viisi lahendada püütakse. Aga ega me ei otsinudki lahendusi, pigem püüdsime avastada endas neid ressursse, mis aitaksid märgata ja ära tunda oma sisemisi soove ning nende elluviimise nimel ka tegutseda. Meil kõigil on oma soovunelmad, ent kui palju julgeme neid teostada? Lihtsam on elukäras loobuda, alla anda... Aga ega enne unistused täituda ei saa, kui Sa ise julgelt tegutsema ei hakka. Suur rõõm oli kuulda kedagi hiljem sosistamas, kui väga talle seda vestlust just nüüd vaja oli...

Ja nende pisikeste hetkede taustal ja tulemusena jäävad õhku küsimused:

¤ Kuidas luua tähendusrikkaid hetki?
¤ Mis juhtub, kui sama tee võtavad jalge alla erinevad inimesed?
¤ Kuidas toetada neid, kes soovivad esile tuua positiivseid muudatusi oma elus: koolides, töökohtades, perekonades?
¤ Kuidas tuua kokku erinevaid inimesi, et koos õppida ja luua midagi uut?
¤ Kuidas luua ruumi märkamaks märkamatut?

Nendele küsimustele jätkame vastuste otsimist koos inimestega, kes püüavad oma elus luua erilist iseendale ja teistele; kes kannavad lootust, et iga indiviidi õlgadel lasub ülesanne teha oma elust meistriteos. Ja vähemalt püüelda selle poole, et meid ümbritsev maailm oleks parem.

2005. aasta suvekuudel sai asi selgeks: on vaja luua tähendusrikast ruumi iseendale ja teistele. Tundus õige hetk kanda kinnitada ning keset mitmekesist Kanada metsa sündis initsiatiiv nimega Ruumiloojad.

We are always part of a story…

…a story that starts when we are born and ends at the most strangest destination we are even not aware of. Between, there is always something magical happening, a life that could be lived to the fullest if we just gave ourselves a chance.

It is hard to say exactly where did it all start, but at some point a need to create moments was born. Moments to inspire, create magical seconds, moments of tears as well laughter, moments to celebrate friendship and the importance of people around us. Somewhere in August 2004 a group of 20 friends gathered in a small cafeteria to celebrate our friendship as well the importance of friends in our lives. It was an evening of a girl playing a flute, solving a riddle, listening to young pop artist, talking, laughing, dancing, drinking wine, it means celebrating.

It was a magical evening – such a simple idea and such a crazy impact. We all witnessed something totally new. In other words, bringing difference into the way we look at things and experience our lives can inspire us in life.

Strange enough, but something was born at that night: a few months later one of our guests arranged his birthday party in a similar tune. Later the same group and some new people gathered on a cold winter night in a conversation around a question that mattered to us and with a hope that for others as well: how to follow our deepest aspirations and dreams? A question that is not easy to answer brought people together in a circle to take a look inside us and let the flow of thoughts take us to a new level of understanding. Many of us have been sitting in a circle before but not quite in this way: candles in the middle, little things to grasp for, a talking piece passing by. The time for someone to break the silence seemed so endless at that time. But when it started, it was the right time. All these little gatherings have carried the sense of magic, and at the same time a birth of interlinked community. The community, that combines people with a desire to live to the fullest and create something meaningful. People who challenge the everyday assumptions of growth, richness, development, happiness and change. People who want to create something in order to change just a little this crazy world we are living in.
While taking this road many questions remain:

¤ How to create meaningful and inspirational moments?
¤ What happens, when the same road is taken by different people together?
¤ How to support those, who would like to bring forward positive changes around them: in schools, workplaces, families etc?
¤ How to bring together a variety of people to learn together and create something totally new?
¤ How to create spaces for people to gather and notice the unnoticed?
¤ How to give birth to something magical?

These and many other questions have created a ground for a new initiative born in the middle of Canadian forests called Ruumiloojad.